06.01.2023 Reede

Kutsehaiguste nimekirja lisandus stress

Kutsehaiguste loetellu lisandusid alanud aastast posttraumaatiline stressihäire ja muud juhtimisvigadest, pingelistest töösuhetest või vähearendavatest tööülesannetest põhjustatud haigused.

Suurt vaimset pingutust nõudvad või üksluised ülesanded panevad töötajate vaimse tervise ohtu.
Suurt vaimset pingutust nõudvad või üksluised ülesanded panevad töötajate vaimse tervise ohtu. Foto: pixabay

Suurt vaimset pingutust nõudvad või üksluised ülesanded panevad töötajate vaimse tervise ohtu ja meelega seotud kutsehaiguste diagnoosimise järele on suur vajadus, teatas neljapäeval ametiühingute keskliidu pressiesindaja.

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Jaan-Hendrik Toomel soovitab töökohal püsivalt halvenenud tervisega töötajatel rääkida töökeskkonnavolinikuga ja teha tööandjale ettepanek suunata end töötervishoiuarsti vastuvõtule. "Tööülesannetest, milleks töötajal puudub eelnev väljaõpe ja mis ohustavad otseselt tervist ja elu, on alati õigus keelduda. Hooli endast ja tegutse kohe, kui tööl probleem tekib,“ sõnas ta.

Üheks tööandja põhikohustuseks on hinnata töökeskkonna ohutegureid nagu näiteks ebapiisav valgustus, sundasendis töötamine, juhtimisvead, töökius ja nii edasi. Terviseohud on oluline avastada aegsasti ning neutraliseerida need enne tööõnnetust või kutsehaiguse välja kujunemist. Riskide hindamine ja nende maandamine mõjutavad seetõttu nii töötaja tervist kui ka tema töövõimet ja ettevõtte tulemusi. Töötajal, kelle heaolust hoolitakse, on suurem motivatsioon panustada ettevõtte eesmärkide saavutamisse parimal võimalikul moel.

Töötaja püsiva tervisekahjustuse väljakujunemiseni viib tihti tööandjapoolne puudulik väljaõpe ja juhendamine, sageli jäetakse korraldamata õigeaegne tervisekontroll või määramata tööohutuse eest vastutav töökeskkonnaspetsialist. Hüvitise maksmise kohustusest vabaneb tööandja vaid juhul kui suudab tõestada, et töötaja kahjustas ennast tahtlikult või puudub igasugune seos töökeskkonna ja kutsehaiguse vahel.

Psühhosotsiaalsed ohutegurid tööl on näiteks õnnetus- või vägivallaoht, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine, töötaja võimetele mittevastavad ülesanded, pikaajaline üksinda tegutsemine või monotoonsus – mis võivad mõjutada töötaja vaimset ja füüsilist tervist, põhjustades muuhulgas tööstressi. Enim on ohustatud politseinikud, kiirabitöötajad, päästjad, rongi- ja autojuhid ja teised.

Töötervishoiuarst diagnoosib kutsehaiguse, kui sümptomid esinevad pikka aega, häirivad oluliselt inimese elu ja toimetulekut ning mõjutavad oluliselt tema töövõimet.

right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255