15.05.2020 Reede

Kaljulaid kuulutas välja hädaolukorra seaduse

President Kersti Kaljulaid kuulutas välja riigikogus kolmapäeval vastu võetud meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse.

Seadust välja kuulutades sõnas riigipea, et kuigi põhiseadusega kooskõlas, on see seadus nii sisult kui vormilt näide halvast seadusloomest.
Seadust välja kuulutades sõnas riigipea, et kuigi põhiseadusega kooskõlas, on see seadus nii sisult kui vormilt näide halvast seadusloomest. Foto: pixabay

Seadust välja kuulutades sõnas riigipea, et kuigi põhiseadusega kooskõlas, on see seadus nii sisult kui vormilt näide halvast seadusloomest. Lisaks oli riigipea mures selle seadusega väheneva poliitilise vastutuse pärast ning kutsus parlamenti, valitsust ning põhiseaduslikke institutsioone üles korraldama eriolukorras astutud sammude põhjalikku ja sisulist revisjoni, et olla tulevikukriisideks paremini valmis, teatas presidendi kantselei.  

"Sel nädalal võttis riigikogu vastu seaduse, millega muudetakse lisaks muudele seadustele ka hädaolukorra seadust (HoS)  ja nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust (NETS). Juba mitmendat korda on kroonviiruse põhjustatud eriolukorra ajal valitud tee, mis on hea näide halvast seadusloomest. Nii vormilt kui sisult," ütles ta. 

Kaljulaid märkis, et ta ei mõista, miks riigikogu praeguses eriolukorras soovib juba mitmendat korda tegeleda kiirkorras asjadega, kus puudub otsene ajasurve ja mis vajavad kriisi lahendamisest tulenevat tagantjärele tarkust – toimunu analüüsi ja sellel põhinevat sisukat arutelu. 

"Kobarseadus ei ole tingimata halb, kui mitme seaduse koos menetlemine toimub ühe eesmärgi nimel. Kuid nii nagu eelmisegi kobarseaduse puhul, on ka selles seaduses jälle kokku pandud seadusemuudatused, millest üks on vajalik praeguse kriisi järgmisteks sammudeks (NETS-i muutmine), kuid teise, hädaolukorra seaduse puhul muudetakse üldist raami kõigi tulevikukriiside jaoks," ütles Kaljulaid. 

"Kuigi see ei ole põhiseaduse vastane, ei kuulu see arusaadava ja mõistliku seadusloome juurde. Nii põhimõtteliste, pikaajalist mõju omavate otsuste tegemine ilma sisulise aruteluta – mida peegeldas ka menetluse käik riigikogus – ei ole põhjendatud. NETS-i muudatus on põhiseadusega kooskõlas ning vajalik. Muudatus lisab kroonviirushaiguse ohtlike nakkushaiguste hulka põhjusel, et küll teiste loetelus toodud tõbedega võrreldes vähem letaalne, on siiski tegemist varem tundmatu nakkusega. Põhiseaduse vastane ei ole ka HoS-ii muudatus, mille eesmärgiks väideti olevat õigusselgus, kuid välja kukkus hoopis midagi muud. Seadusemuudatusega suurendati tuleviku hädaolukordade ajaks ametkondade volitusi selliselt, et lisaks endale asetas parlament kriisiohjes tagaistmele ka valitsuse. Kas see oli riigikogu soov ja taotlus? Ei tea. Aga kindlasti on see mitu suurt sammu eemale riigikorraldusest, millisena mina Eestit näha tahan. Igasuguses hädaolukorras on demokraatia jaoks oluline, et otsustamises osaleks tasand, kellel on ka poliitiline vastutus meie riigi käekäigu pärast. Nii saab kaasa rääkida rahvas," selgitas president. 

"Selle seaduse kuulutan ma välja, kuivõrd see ei ole vastuolus meie põhiseadusega ning osa sellest on vajalik sujuvaks kriisist väljumiseks. Aga pöördun seejuures teie, rahvaesindajata, poole – ja ka valitsuse, õiguskantsleri, riigikontrolöri poole – ühe sooviga. See on palve nüüd ja kohe, veel enne suve, kui selle kriisi haripunkt on möödas, põhjalikult analüüsida eriolukorras astutud samme ja aidata ühiskonnal jõuda selgusele, millised loodud pretsedentidest on väärt tulevikus samasugustes rasketes oludes kasutamist ja millised tuleks saata ajaloo prügikasti. See töö on Eesti kui demokraatliku riigi säilitamiseks hädavajalik ja selle töö eestvedaja ning ka järelduste põhjal muudatuste tegija saab lõpuni olla vaid riigikogu. Soovin riigikogule selleks jõudu ja edu," ütles Kaljulaid.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes