Avaliku sektori töötajad peavad õppima kriisiolukorras tegutsema
Hädaolukorra seaduse muutmisega tahetakse luua selgemad reeglid ja kohustused nii riigiasutustele kui ka eraettevõtetele, et kriisiolukordades liiguks info võimalikult kiiresti ja inimesed teaksid, kuidas käituda. Seadusesse lisatakse mitmed mõisted, näiteks viivitamatu ohuteade, varjend, varjumine, riiklik ohuteavituse süsteem EE-ALARM.
Hädaolukorra seaduse eelnõu sisaldab jätkuvalt mitut probleemset kohta
Riigikantselei on koostanud täiendatud hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu versiooni, mille tulemusel laieneb elutähtsa teenuse osutajate ring, tekib üleriigiline sektoripõhine riskipilt ja elutähtsa teenuse osutajal tekib kohustus viia läbi elutähtsa teenuse osutaja töötajate taustakontrolli.
Hädaolukorra seaduse eelnõu paneb elutähtsa teenuse osutajale suuri kohustusi
Riigikantselei on koostanud hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu, mille tulemusel laieneb elutähtsa teenuse osutajate ring, tekib üleriigiline sektoripõhine riskipilt ja elutähtsa teenuse osutajal tekib kohustus viia läbi elutähtsa teenuse osutaja töötajate taustakontrolli.
Seadust rikkuvad haiglad ootavad riigilt rahasüsti
Kuigi haiglad pidid end kriisideks valmis seadma juba enne koroonat, rikub osa neist hädaolukorra seadust praegugi, sest nad ei ole rahapuudusel hädaolukordadeks valmis, kirjutab Postimees.
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Vastu võetud 02.06.2021
