TRK 1140x140 ee gif
06.06.2019 Neljapäev

Jäätmeseaduse kooskõlastamine EL-i direktiiviga läbis teise lugemise

Neljapäeval läbis riigikogu täiskogus teise lugemise eelnõu, millega viiakse jäätmeseadus kooskõlla Euroopa Liidu (EL) õigusega.

Eelnõuga täiendatakse seadust tulenevalt EL-i vastavast direktiivist elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kohta. Direktiivi alusel täiendatakse jäätmeseadust terminiga "elektroonikaromu" ning täpsustatakse termineid "meditsiiniseade" ning "in vitro diagnostikameditsiiniseade".

Muudatustega täiendatakse jäätmeseaduse sätteid teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes. Samuti nende turule laskmist käsitlevaid sätteid, mis on seotud seadmetes kasutatavate ohtlike ainetega. Euroopa Majanduspiirkonnas on keelatud turule lasta elektri- ja elektroonikaseadmeid ja nende osi, mis sisaldavad pliid, elavhõbedat, kuuevalentset kroomi, kaadmiumi ning alates tänavu 22. juulist ka teatud ftalaate.

Lisaks täpsustatakse eelnõuga elektri- ja elektroonikaseadmete osade määratlust, mis hõlmab ka kaableid ja seadmete remondiks, korduskasutuseks, funktsioonide ajakohastamiseks või võimsuse suurendamiseks mõeldud varuosasid.

Komisjon tegi eelnõule kolm tehnilist laadi muudatusettepanekut ning tegi ettepaneku võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu istungi päevakorda 12. juunil.

Riigikogu keskkonnakomisjon otsustas tänavu jaanuaris sarnase sisuga jäätmeseaduse eelnõu lugemise katkestada, mistõttu ei saadetud seda teisele lugemisele.

Toonane riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra põhjendas otsust sellega, et eelnõule laekus kokku 250 muudatusettepanekut, mille osas jäi olulistes küsimustes üles liialt palju lahkarvamusi. Vakra hinnangul oleks ka keskkonnaministeerium pidanud tegema põhjalikumat tööd eelnõu ettevalmistamisel enne selle riigikokku saatmist.

Endine keskkonnaminister Siim Kiisler pidas jaanuarikuist jäätmeseaduse menetlemise peatamist aga vastutustundetuks. "On piinlik, et Rainer Vakra pole keskkonnakomisjoni esimehena suutnud 17 kuu jooksul hääletusele panna mitte ühtki jäätmeseaduse muudatusettepanekut, mistõttu komisjoni liikmed ei ole saanud ka otsustada, milliseid ettepanekuid toetada ning milliseid mitte," rääkis ta toona.

Kiisler lisas, et jäätmeseaduse vastu võtmata jätmine võiks Euroopa Liidu rikkumismenetluse algatamisel Eestile lõppkokkuvõttes kalliks maksma minna.

Euroopa Komisjon esitas Eestile tänavu 25. jaanuaril märgukirja rikkumismenetluses elektroonikaromudirektiivi puuduliku ülevõtmise kohta.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes