Muudatuste tegemisel on võetud arvesse seniseid kogemusi, tehnoloogia arengut ning ka muutusi tarbimisharjumustes. Kuigi osa nõudeid on edaspidi käitlejale paindlikumad, on muudatuste tegemisel lähtutud põhimõttest, et toiduohutus peab olema tagatud,
sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.
Suuremat paindlikkust võimaldatakse piiratud arvul veiste, sigade ja kodukabjaliste hukkamisel edaspidi ka päritoluettevõttes. See võimaldab näiteks vältida inimvigastusi juhtudel, kui tapamajja tuleb saata loomi, kes on olnud vabapidamisel, ei puutu suurema osa aastast kokku inimestega ega ole seetõttu nendega harjunud.
Lisaks kehtestatakse hügieeni erinõuded ulukite kogumiskeskustele. Kogumiskeskus, mis võtab ulukite keresid vastu teistest kogumiskeskustest, peab omama tegevusluba. Kui kogumiskeskus võtab ulukite keresid vastu aga näiteks jahimeestelt, siis tuleb esitada majandustegevusteade. Hukatud loomad tuleb kogumiskeskusesse transportida hügieeniliselt ja viivitamata ning ladustamisaeg kogumiskeskuses peab olema võimalikult lühike.
Toidu annetamise hõlbustamiseks ja toidu raiskamise vältimiseks lisati toidu hügieeninõuete määrusesse nõuded toidu ümberjagamisele. Toitu annetada sooviv toidukäitleja peab tagama, et annetatav toit on toiduks kõlblik ega põhjusta kahju tervisele.
Varasemalt kehtinud nõuete kohaselt tuleb külmutamiseks ettenähtud liha külmutada ilma liigse viivituseta liha tootvas ettevõttes. Määruse muudatusega võimaldatakse toidu annetamise eesmärgil liha külmutada ka jaemüügiettevõttes. Sel puhul tuleb arvestada teatud tingimustega – näiteks tuleb liha külmutada enne „kõlblik kuni“ tähtpäeva möödumist; külmutamise kuupäev peab olema dokumenteeritud; eelnevalt külmutatud ja sulatatud liha uuesti külmutada ei tohi jne.
Toiduohutusnõuete järgimise rõhutamiseks toidukäitlemisettevõtte töötajate ja juhtkonna hulgas on määrusesse lisatud ka toiduohutuskultuuri käsitlevaid nõudeid.
Hügieenimäärustes tehtud kõik muudatused leiab Euroopa Liidu Teatajast.
