Suhtlusrakenduses WhatsApp on hoo sisse saanud CEO pettus, mis on üks andmepüügi meetoditest, milles ründaja tutvustab end saadetud sõnumis maineka firma tegevjuhina.
Selliseid sõnumeid saadetakse tavaliselt finants- või personaliosakonna töötajatele, kellelt palutakse tundlikku teavet või rahaülekandeid.
Citadele kinnitusel on siiski lihtne aru saada, kui tegevusse on asunud petturid.
"Saatja kohta puudub internetist leitav info. Kontrolli saatja e-posti aadressi või telefoninumbrit. Kui info puudub, siis ära vestlust jätka. Sõnum sisaldab õigekirja- ja grammatikavigu. Ole skeptiline kiireloomuliste või ähvardavate taotluste suhtes. Ohvri kiirustama sundimine on üks küberkelmide strateegiatest, et läbi ajalise surve tekitamise manipuleerida. Nõutakse väga tundlikku teavet, näiteks krediitkaardi numbrit või parooli. Sõnumitesse potsatavad kahtlased lingid või failid. Väldi tundmatutest allikatest pärit või kahtlasena tunduvatele linkidele ja failidele klõpsamist," selgitas Tkatšenko.
WhatsAppi puhul tuleks minna seadetesse, klõpsata privaatsussätetele ja seejärel keelata tundmatud helistajad. "Sea piirangud oma isiklike andmete näitamiseks. Kasuta alati ametlikku äppi. Veendu, et oled suhtlusrakenduse alla laadinud ametlikust rakenduste poest. Kasuta enda konto kaitsmiseks alati tugevaid ja unikaalseid paroole. Lülita sisse kaheastmeline autentimine, et tagada veelgi tugevam kaitse häkkerite vastu. Kontrolli alati isiku identiteeti, kellega suhtled," soovitas Citadele.
