Eestis on suurenevad toidu- ja igapäevakulud peamine ärevuse allikas – seda tõi välja koguni 66 protsenti vastanutest. Lätis ja Leedus on samuti toimetulek peamine ärevuse põhjus, kuid mitte nii suurel määral kui Eestis.
Naised tunnetavad hinnasurvet teravamalt
„Eestlastele on isiklik majanduslik turvatunne äärmiselt oluline ning selge on ka see, et inflatsioon ja hinnatõus on jätnud oma jälje. Igapäevakulude kiire kasv mõjutab inimest otseselt – seda kulude tõusu ei saa edasi lükata ega ignoreerida,“ kommenteeris Citadele Balti panganduse juht Edward Rebane.
Huvitaval kombel tunnevad naised kasvavate toidu- ja igapäevakulude pärast rohkem muret kui mehed – vastavalt 78 protsenti naistest ja 60 protsenti meestest. Lätis muretseb igapäevakulude pärast 49 protsenti ja Leedus 45 protsenti elanikest.
Lisaks kodusele hinnatõusule on inimeste rahutust suurendanud ka rahvusvahelised pinged, eeskätt sõda Ukrainas, mille mõju on eriti teravalt tuntav Balti riikides. 45 protsenti Eesti inimestest märkisid geopoliitilise olukorra pingestumist üheks suuremaks murekohaks. Leedus tõi selle esile koguni 56 protsenti vastanutest.
„Julgeolekumured ja globaalsed kaubandussõjad, eriti pinged Ühendriikide ja Hiina vahel, on loonud olukorra, kus stabiilne majanduslik planeerimine on muutunud vägagi raskeks. Need riskid imbuvad tasapisi ka tarbijate teadvusse. Esmane hirm on siiski seotud sellega, kas pere toidulaud on ka järgmisel kuul kaetud,“ lisas Rebane.
Isiklikud või perega seotud finantsküsimused olid mureallikaks 26 protsendile Eesti vastanutest. Lätis ja Leedus, kus üldine majanduslik olukord on olnud veidi stabiilsem või toetusvõrgustikud erinevad, jäi see näitaja 15 protsendi juurde. Terviseprobleeme tõi Eestis välja 9 protsenti vastanutest, samas kui Lätis ja Leedus kerkis tervisemure esile märgatavalt sagedamini – vastavalt 24 ja 26 protsenti.
Tulevikuriskid jäävad igapäevamurede varju
Ülejäänud teemad, nagu töökoha ebakindlus või kliimamuutused, jäid selgelt tagaplaanile. Seda hoolimata sellest, et tulevikku suunatud riskid, näiteks keskkonnakriisid või tehnoloogilised ümberkorraldused, võivad pikemas vaates olla ühiskonnale sama määravad.
Edward Rebane lisas, et on üpriski tavaline, et igasuguste kriiside taustal kipuvad esmavajadused ja isiklik heaolu automaatselt fookusesse tõusma. „Inimesed muretsevad eelkõige selle pärast, kuidas tulla toime praegu, mitte niivõrd tuleviku võimalike riskide pärast. See paneb ka finantsasutustele suurema vastutuse – aidata oma klientidel teha tarku otsuseid ja säilitada rahaline stabiilsus ka ebakindlatel aegadel,“ sõnas Rebane.
