28.05.2020 Neljapäev

Valitsus toetas töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse tõstmist

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega tõstetakse töötuskindlustushüvitist ja töötutoetust, lubatakse edaspidi ajutist töötamist töötuks olemise ajal ning täpsustatakse töötuskindlustushüvitise tingimusi seoses välismaal töötamise ning hooajatöödega. 

Töötuskindlustushüvitise tõus on planeeritud võimalusel jõustuma alates 1. augustist, kuid see sõltub parlamendi menetluse ajagraafikust.
Töötuskindlustushüvitise tõus on planeeritud võimalusel jõustuma alates 1. augustist, kuid see sõltub parlamendi menetluse ajagraafikust. Foto: pixabay

Eelnõu eesmärk on suurendada töötushüvitiste süsteemis paindlikkust ja pakkuda inimestele töötuse korral suuremat sotsiaalset kaitset, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Seaduse muudatusega aitame parandada inimeste majanduslikku toimetulekut töötuse perioodil, kuid samas motiveerime tööturule naasmist. Seetõttu pean õigeks, et töötuks olemise ajal on võimalik edaspidi lühiajaliselt töötada hüvitisi kaotamata ning hoida seeläbi sidet tööturuga,

ütles sotsiaalminister Tanel Kiik pressiteates.

Ta lisas, et ka hüvitiste tõstmine aitab vähendada töötute vaesusriski ning motiveerida inimesi tööotsingutel. "Samuti pean oluliseks, et töötuks jäänud inimesed võiksid rahuliku südamega võtta vastu mõne hooajalise töö näiteks põllumajandussektoris ning selle lõppemisel saaksid jätkata töötuskindlustushüvitise saamist varasemast perioodist kasutamata jäänud päevade ulatuses," märkis Kiik.

Eelnõu järgi võib edaspidi töötuna arvel oleku ajal ajutiselt töötada kuni viiel päeval kuus, kuid kõige rohkem 12 kuul kahe aasta jooksul ning saada selle eest tasu, mis võib olla ühes kuus kuni 40 protsenti eelmise aasta kuu töötasu alammäärast ehk sel aastal 216 eurot.

Täpsustatakse ka töötuskindlustushüvitise arvutamist olukorras, kus kindlustatu töötas enne töötuks jäämist Eestis ning enne seda väljaspool Eestit teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis.

Näiteks kui inimene on töötanud viimase viie aasta jooksul 12 kuud Eestis, seejärel kuus kuud Soomes ja pärast seda kuus kuud Eestis, arvutatakse tema töötuskindlustushüvitis vaid Eestis teenitud viimase kuue kuu töötasu alusel, mistõttu inimese töötuskindlustushüvitis jääb madalam. Muudatuse kohaselt võetakse lisaks viimase kuue kuu sissetulekutele arvesse ka enne Soomet Eestis teenitud tasud.

Tõusevad ka töötushüvitised: esimesel sajal töötuse päeval hakkab töötuskindlustushüvitis olema senise 50 protsendi asemel 60 protsenti eelnevast sissetulekust ning töötutoetus hakkab olema 35 protsendi asemel 50 protsenti käesoleva aasta töötasu alammäärast tõustes järgmise aasta 1. jaanuarist 189 eurolt 292 euroni, seega üle arvestusliku elatusmiinimumi kuus, mis 2019. aastal oli 221 eurot.

Töötuskindlustushüvitise tõus on planeeritud võimalusel jõustuma alates 1. augustist, kuid see sõltub parlamendi menetluse ajagraafikust.

Töötute hooajalise töötamise soodustamiseks muudeti töötuskindlustushüvitise saamise tingimusi nii, et peale hooajatöö lõppemist taas töötuks jäädes jätkub hüvitise maksmine, kui eelmisest hüvitise maksmise perioodist on jäänud kasutamata päevi ning tööle asumisest ei ole möödunud rohkem kui 12 kuud.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes