10.02.2016 Kolmapäev

Uuring: kauplustes jääb müümata 12 000 tonni toiduaineid aastas

Eesti toidukauplustes jääb müümata ja kantakse maha ligi 12 000 tonni toiduaineid aastas, mis on rahas väljendatult umbes 22 miljonit eurot, selgub Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinna) tehtud uuringust.

Kõige rohkem jääb kauplustes müümata puu- ja köögivilju, selgub uuringust
Kõige rohkem jääb kauplustes müümata puu- ja köögivilju, selgub uuringust Foto: PM

Uuringu tulemuste järgi jääb kõige rohkem ehk 47% kauplustes müümata puu- ja köögivilju, 18% liha- ja kalatooteid ning 13% pagaritooteid. Nii valmistoidu kui ka piimatoodete osakaal maha kantud toiduainete hulgas oli 10%.

"Positiivne on, et Eesti toidukauplustes ja toiduainetööstuses tekib toidujäätmeid võrreldes paljude Euroopa arenenud riikidega tublisti vähem ning kandev roll on siin elanikkonna väiksemal sissetulekul ja toidu tarbimise mahul. Teisalt tingivad tänased kaubanduse müügistrateegiad ja tarbijate käitumisharjumused selle, et teatud toiduaineid polegi võimalik enne realiseerimistähtaega maha müüa. Täpsem planeerimine, aga ka tarbijate teadlikkuse tõstmine aitaks seda probleemi vähendada," selgitas SEI Tallinna programmijuht Harri Moora.

Moora sõnul teeb tänapäevase kaubanduse olemus toidukauba müügi prognoosimise ja planeerimise ettevõtetele väga raskeks. Tihe konkurents eeldab, et kauplustes on kogu lahtiolekuaja jooksul olemas lai valik erinevaid toidukaupu. "Kuna Eesti tarbija on väga hinnatundlik, siis müüakse suur osa toidukaubast allahinnatud ja kampaaniatoodetena," kirjeldas Moora toidujäätmete tekkepõhjuseid. Ta lisas, et toiduainete müügilt kõrvaldamisele aitavad kaudselt kaasa ka kaupade välimusele esitatavad kvaliteedinõuded ning kaubandusettevõtete töötajate teadlikkuse ja toidukäitlemise oskuste puudulikkus.

Toiduainetetööstuses tekkivate toidujäätmete kohta üheste järelduste tegemine on mõnevõrra keerulisem, sest tootmisprotsessid ja ka toidujäätmete tekkepõhjused erinevad suuresti nii sektorite kui ka ettevõtete lõikes. Jäätmearuandluse järgi tekib Eesti toidutööstuses toidujäätmeid 3392 tonni, kuid selles ei kajastu tootmisprotsessi käigus tekkinud ja eraldi kogutud kõrvalsaadused, mis ei ole jäätmena klassifitseeritud, aga mida enamasti ei ole võimalik ka inimtoiduna kasutada, vahendas BNS.

Kui paljud Eesti kaubandusettevõtted juba teevad koostööd Toidupangaga, siis toiduainetööstusettevõtted kasutavad vähe toiduainete annetamise võimalust. "Tihti on takistuseks transpordi ning tööjõu ja sobivate hoiuruumide puudumine. Lisaks on toiduainete annetamisest loobumise üheks põhjuseks ebaselged õigusaktide nõuded," selgitas Moora.

Moora lisas, et tegelikult on valdav osa kaubandus- ja toiduainetööstusettevõtteid juba rakendanud meetmeid toidujäätmete tekkimise vältimiseks ja vähendamiseks, mis on ka loogiline, sest jäätmete vähendamine aitab kulusid kokku hoida.

Uuringu käigus küsitleti 37 jae- ja hulgikaubandusettevõtet, lisaks viidi 11 eri tüüpi toidukaupluses läbi detailne analüüs, mille käigus selgitati vaatluste ja kaalumiste teel välja realiseerimata jäänud toiduainete tekkekogus ning selle põhjused.

Toiduainetööstuse kohta info saamiseks küsitleti 35 ettevõtet seitsmest põhilisest sektorist.

Eestis tekib jäätmearuandlusel põhinevatel andmetel toidujäätmeid üle 92 000 tonni aastas, sellest valdav osa tekib kodumajapidamistes, ülejäänu aga toiduahela teistes etappides – toitlustusettevõtetes, toidukauplustes ja toiduainetööstuses.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!