16.05.2022 Esmaspäev

Ühistud on hädas venemaalastest korteriomanike võlgadega

Kuna Venemaalt rahaülekannete tegemine on piiratud, on Kohtla-Järve korteriühistute juhid mures, et nende majas võivad venemaalastest korteriomanike kommunaalvõlad kuhjuma hakata, kirjutab Postimees. 

Venemaalt rahaülekannete tegemine on piiratud ja korteriühistute juhid on kuhjuma hakata võivate võlgade pärast mures.
Venemaalt rahaülekannete tegemine on piiratud ja korteriühistute juhid on kuhjuma hakata võivate võlgade pärast mures. Foto: pixabay

Neilt raha kättesaamisega on raskusi olnud varemgi. Korteriühistu Uus 1a esimehele Tamara Abrajevale on see valus teema.

«Mõned aastad tagasi oli minu hallatavates majades kümmekond Venemaa elanikele kuulunud korterit. Enamikus ei elanud kedagi sees, tõenäoliselt osteti need selleks, et saada Schengeni viisa. Need korterid seisid tühjalt, keegi nende eest ei maksnud ja teised majaelanikud kannatasid selle tõttu väga − näiteks pidid maksma küttearveid isegi suvel, et sügisel majas kütet välja ei lülitataks.»

Praegu on olukord Abrajeva sõnul paranenud, sest ühistu läks kompromissile: andestas hooletutele korteriomanikele nende võlad, nood omakorda aga kirjutasid oma korterid ühistu nimele ümber.

«Päranduseks saadud korterid seisid nagunii tühjalt − kes tahaks «halvas» majas kehvas seisukorras korterit osta? Õnneks pani riik õla alla ja võttis need korterid oma bilanssi. Nüüd ei kogune majas enam nii palju võlga ja tasapisi teeme siin kõik korda. Maja maine ja välisilme muutuvad ning juba leidub ka neid, kes soovivad siin korterit osta. Suur probleem on ainult 19. korteriga, mille omanik on Venemaal ja praeguseks juba rohkem kui 8000 eurot võlgu.»

Abrajeva sõnul käis korteri omanik kohal, kuid kokkuleppele temaga saada ei õnnestunud. Seetõttu esitasid nad eelmisel aastal tema vastu Venemaal kohtuhagi. «Võitsime selle protsessi, see oli veel enne sõda. Võlgnik oli nõus maksma, kuid nüüd on probleem maksete tegemisega, nii et ma ei tea, mida järgmiseks oodata,» sõnas ta.

«Räägime kolleegidega juba ammu, et Eestis on vaja seadust muuta, et teises riigis elavate võlgnike kortereid oleks lihtsam võõrandada. See probleem ei ole uus, oleme sellest õiguskantslerile kirjutanud ja seda küsimust isegi presidendiga arutanud, kuid esialgu ei ole midagi muutunud.»

Kohtla-Järvel mitutkümmet maja haldava firma juht Vadim Vedehhov ütles, et nende territooriumil on umbes 20 venemaalastele kuuluvat korterit, kuid võlgnikke nende seas ei ole. Vedehhov usub, et võlgu ei tule ka rahaülekande probleemide pärast.

«Kui inimesed on vastutustundlikud, siis on alati võimalus kokku leppida, kuidas probleemi lahendada. Retsepti mul ei ole, iga juhtumit tuleb käsitleda eraldi ja seni oleme alati lahenduse leidnud.»

Kohtla-Järve linnapea Toomas Nael sõnas, et tal pole andmeid, kui palju kortereid kuulub Venemaa kodanikele ja kui palju nad ühistutele võlgu on. Ent spetsialistid väitvat, et eriliseks muretsemiseks põhjust ei ole: munitsipaalkortereid venemaalastele ei üürita ning ühistujuhid ei ole sellise probleemiga nende poole pöördunud.

Linnamajanduse peaspetsialist Jelena Scharonberg arvas samuti, et Kohtla-Järvel see teema aktuaalseks ei muutu.

«Meile on teada vaid mõned üksikud juhtumid, kui võlglane on venemaalasest korteriomanik,» sõnas ta. «Ma ei saa kinnitada, et maksmata on jäetud just pangaülekannetega seotud raskuste tõttu. Kui probleem on ainult selles, siis on muid võimalusi arvete tasumiseks, muu hulgas Venemaa rahaülekandesüsteemi kaudu.»

Jõhvis Kaare tänavas mitut maja haldav Riho Arus ei näe samuti, et sanktsioonide alla jäänud pankade pärast suured probleemid tuleks. «Mul on venemaalastest võlgnikke kahes majas, kuid nemad lõpetasid maksmise umbes kolm aastat tagasi ja see probleem ei ole Ukraina sündmustega kuidagi seotud.»

Varem olid venemaalastest üürivõlgnikega Aruse sõnul tõepoolest suured probleemid, kuid praegu on need võimalik kohtu kaudu lahendada.

«See on pikk protsess: probleemsete korterite võõrandamise otsuse saime aasta pärast menetluse algust. Kuid nüüd võime need korterid maha müüa ning loodetavasti katta ka võlad ja kohtukulu.»

Arus soovitab võlgnike probleemiga silmitsi seisvatel ühistutel mitte oodata, kuni võlg suureks kasvab, vaid aegsasti kohtusse pöörduda. «Kui korteriomanik jätab kolme kuu eest maksmata ja temaga ei ole võimalik konstruktiivset dialoogi pidada, siis tasub kohtusse minna,» soovitas ta.

Kõik on lihtne: kui inimene oma vara eest ei hoolitse, jääb ta sellest ilma.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!