20.09.2017 Kolmapäev

Säästmine või investeerimine, kumba eelistada?

Säästmine ja investeerimine on mõlemad vajalikud tegevused, mis aitavad inimesel tulevikus olla rahaliselt tugevam, elada paremini ja turvalisemalt. Mõlemad nõuavad distsipliini ja pingutust, et tarbida olevikus veidi vähem ning elada kokkuhoidlikumalt.
Investeerides on võimalik raha ostujõudu säilitada ja ka kasvatada.
Investeerides on võimalik raha ostujõudu säilitada ja ka kasvatada. Foto: pixabay.com

Säästmine

Säästmine on eduka investeerimise alus: kui pole sääste, siis pole ka midagi investeerida. Samuti aitavad säästud olla valmis ootamatusteks, et saaksite säilitada näiteks töölt lahkudes oma elatustaseme. Säästud võimaldavad teil vahel lubada endale tavalisest rohkemat.

Säästud on see raha, mis on kogunenud arvelduskontole või muule väikse intressiga riskivabale hoiusele. Säästmise eelis investeerimise ees on see, et teil pole võimalik juba teenitud raha kaotada. Samuti on mõistlik teatud koguses hoida niisugust vaba raha, mida saate ootamatuste korral tingimusteta kasutada.

Küll aga on pelgalt säästmisel mõningad puudused: esiteks kaotab kontol seisev raha kogu aeg väärtust ja teiseks ei tee ta teie heaks tööd. Raha väärtus kahaneb inflatsiooni tõttu, mis avaldub selles, et tooted ja teenused muutuvad ajapikku kallimaks. Mõneprotsendine inflatsioon on normaalne protsess, mis peegeldab majanduse arengut, kuid arvelduskontol olev raha ei kasva, mistõttu saate seal seisva raha eest osta tulevikus vähem asju kui praegu.

Näiteks säästja, kelle kontol on 10 000 eurot, kaotab keskmise, 2% inflatsioonimäära korral kümne aastaga 18% raha ostujõust. Teisisõnu on kontol seisev 10 000 eurot kümne aasta pärast väärt vaid 8200 eurot.

Investeerimine

Investeerides on aga võimalik raha ostujõudu säilitada ja ka kasvatada. Võtame näiteks kaks inimest, kes mõlemad säästavad sama palju raha, kuid üks neist investeerib oma säästud S&P 500 aktsiaindeksit järgivasse ETF-i ja teine kogub raha lihtsalt arvelduskontole. Mõlemad vajavad raha 30 aasta pärast varajaseks pensionipõlveks. Nad alustavad säästmist 100 eurost kuus ja suurendavad seda summat iga viie aasta järel 100 euro võrra, viimasel viiel aastal säästavad nad iga kuu 600 eurot.

30 aasta pärast on mõlemad pannud kõrvale 126 000 eurot. Säästjal on see summa seisnud arvelduskontol ja kaotanud igal aastal oma väärtusest keskmiselt 2% ehk tänases vääringus on tema arvelduskontol 70 000 eurot. Investeerija on säästetud raha kasvatanud iga aasta 9,5% ehk inflatsiooniga korrigeeritult umbes 7% ja temal on nüüd tänase vääringu järgi 312 000-eurone kapital.

Eeldusel, et raha jätkab 7% kasvu, saab investeerija nüüd võtta kasutusse iga kuu 1800 eurot, kusjuures olemasolev kapital ei vähene. Seega saab ta seda 1800 eurot kuus tarbida lõputult ja pärandada investeeringud edasi ka järeltulevatele põlvedele.

Säästja, kes tahab elada samaväärselt, võtab samuti tarbimisse 1800 eurot kuus. Kuna temal on kogunenud vähem raha, mis ka ei tooda ennast pidevalt juurde, saab ta elada kogutud rahast ainult pisut üle kolme aasta, enne kui see otsa saab.

Loo moraal

Ehkki mõlemad kogujad on olnud distsiplineeritud ja tõmmanud iga kuu püksirihma koomale, on lõpptulemuses väga suur vahe. Säästmine on kindlasti parem kui üldse mitte tulevikule mõtlemine, kuid finantseesmärkide saavutamiseks oleks mõistlik raha ka investeeringutena enda heaks tööle panna.

Kristofer Vähi, SEB Advisory Manager

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes