Seesuguste laste osakaal on umbes kuus protsenti. Haridusministeeriumi asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts ütles, et seesugust kontrolli ei saa pidada kohustuslikuks alushariduseks.
See, mis seadusesse sisse tuleb, on tegelikult korra aastas kohustus vanemal käia oma lapsega kohaliku omavalitsuse kokkulepitud kohas, kas lasteaias või hariduse tugiteenuste keskuses lapse arengut hindamas,
sõnas ta.
Arenguvestlusest loobunud pered trahvi ei saa, aga vajadusel teavitatakse lastekaitse- või sotsiaaltöötajaid. Lasteaias käimist pärast arengu hindamist kohustuslikuks ei tehta, küll aga võidaks perele anda soovitus laps siiski sinna saata.
Muudatus on vajalik, et selleks ajaks, kui kodused lapsed hakkavad kooli minema, oleksid nad oma arengult oleks sellel tasemel, et see üleminek kooli saaks olla võimalikult sujuv ning esimeses klassi alguses kuluks vähem aega laste taseme ühtlustamiseks.
Uus eelnõu näeb ka ette, et edaspidi määrab omavalitsus lapsele koha kodule kõige lähemasse lasteaeda ning vanemad jäävad ilma võimalusest ise kohta valida. 90 päeva enne lapse pooleteise aastaseks saamisel peab omavalitsus saatma vanematele teate lasteaia koha määramise kohta. Uus eelnõu ei kohusta pakutud kohta vastu võtma, seda võib hakata kasutama hiljem.
Tallinna kogemus on näidanud, et sageli eelistavad vanemad töökohalähedast lasteaeda või seda, mis jääb tööteele.
Alushariduse seaduse eelnõu on alles kooskõlastamisel.
