Ministrid rõhutasid ühisavalduses, et sellise mastaabiga piiriüleste taristuprojektide puhul on Euroopa Liidu stabiilne ja piisav kaasrahastus esmatähtis. „Eriti oluline on see, et järgmises mitmeaastases Euroopa Liidu eelarveraamistikus tagataks piisav toetus piiriüleste raudteeprojektide, nagu Rail Baltica, jätkusuutlikuks rahastamiseks ning säiliksid kõrged kaasrahastusmäärad,“ märkisid ministrid.
Rail Baltica mängib keskset rolli piirkonna julgeolekus
Ministrid tõid välja, et praegune rahastamissüsteem, mis põhineb iga-aastastel taotlusvoorudel, ei taga projektile vajalikku pikaajalist rahastuskindlust ning võib pidurdada ehituse tempot. Sellised suuremahulised infrastruktuuriprojektid vajavad stabiilset ja prognoositavat rahastust kogu projekti vältel.
„Rail Baltica on kogu Balti piirkonna jaoks strateegilise tähtsusega taristuprojekt. See ühendab meid Euroopa raudteevõrguga ning tugevdab nii majandusarengut kui ka piirkondlikku julgeolekut,“ sõnas taristuminister Kuldar Leis. „Täna kinnitasid kõik kolm riiki oma kindlat pühendumust projekti valmimisele 2030. aastaks. See eeldab fookust põhitrassi väljaehitamisele ning Euroopa Liidu jätkuvat toetust.“
Rail Baltica strateegilist tähtsust rõhutati ka seoses Euroopa kaitse- ja julgeolekupoliitikaga.
„Praeguses julgeolekuolukorras on selge, et meil on vaja taristut, mis võimaldab kiiret ja tõhusat sõjalist liikuvust. Rail Baltica saab selles keskse rolli nii liitlasvägede kui ka varustuse liikumise tagamisel kogu NATO idatiival,“ ütles Leis.
Ministrid kutsusid Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles leidma lahendusi, kuidas paremini toetada selliste militaar- ja tsiviiltaristu vajadusi katvaid projekte.
Kuldar Leis, Atis Švinka ja Eugenijus Sabutis tegid ühisavalduse eelnevalt teisipäeval Leedus toimuvale Põhjamaade ja B9 transpordiministrite kohtumisele. Ministrid kohtuvad muuhulgas Euroopa Liidu kaitsevoliniku Andrius Kubiliuse, transpordivoliniku Apostolos Tzitzikostasega ja Poola transpordiministri Dariusz Klimczakiga. Visiit lõpeb ministrite ümarlauaga, kus arutatakse CEF-i sõjalise mobiilsuse rahastust järgmisel eelarveperioodil, Euroopa ja NATO taristuvajaduste kooskõlastamist ning transporditaristu vastupanuvõime suurendamist hübriidohtudele.
