17.05.2022 Teisipäev

Punamonumentide teisaldamiseks takistusi ei ole

Muinsuskaitseamet lükkab ümber viimasel ajal levima hakanud väärinfo, justkui oleksid avalikes kohtades asuvad punamonumendid mälestistena kaitse all, mis omakorda takistab nende teisaldamist, kirjutab Postimees. 

Linda Lainvoo, muinsuskaitseameti peadirektori kohusetäitja
Linda Lainvoo, muinsuskaitseameti peadirektori kohusetäitja Foto: muinsuskaitseamet

Ameti peadirektori kohusetäitja Linda Lainvoo rõhutas, et Eestis on ajaloomälestistena kaitse all sõjahauad, aga mitte nende juures olevad monumendid. Kaitsealuseid sõjahaudu on Eestis 217. «Ühishaudadel olevad monumendid ei ole eraldi riikliku kaitse all, aga need on hauatähised. Neist on kunstimälestistena riigi kaitse all kolm Eesti autorite loodud kõrge kunstiväärtusega objekti,» rääkis Lainvoo.

Kaitse all on Tehumardi memoriaal ja Tagavere monument Saaremaal ning skulptuur «Kivijüri» Hiiumaal. Kui esimesed kaks tähistavad matmispaiku, siis «Kivijüri» paigaldati tee äärde 1966. aastal järjekordse kampaania korras. Muinsuskaitseameti kinnitusel rohkem ükski punamonument Eestis mälestisena kaitse all ei ole.

Seoses Ukraina sõjaga on päevakorda tõusnud silma riivavate punamonumentide teisaldamine ning see on täiesti teostatav ka juhul, kui monument asub matmispaigal.

Ebasobivas asukohas asuva sõjahaua ümbermatmist reguleerib sõjahaudade kaitse seadus. Sõjahaua ümbermatmise ja matmiskohta tähistava hauatähise ümberpaigaldamise küsimuses peab kohalik omavalitsus kujundama oma seisukoha. Sõjahauale ebasobiva asukoha kindlaks tegemiseks ja sõjahaua ümbermatmiseks saab kohalik omavalitsus pöörduda vastava taotlusega kaitseministeeriumi poole,

selgitas Lainvoo.

Kui linna- või vallavalitsus leiab, et sõjahaud asub selleks sobimatus kohas, siis tuleb pöörduda sõjahaudade komisjoni poole, et komisjon hindaks haua asukoha sobivust või mittesobivust. «Komisjon vaatab taotluse läbi ning kui haud asub näiteks kuskil asula keskel, siis see asukoht ka ebasobivaks hinnatakse. Seejärel otsustab kaitseminister komisjoni ettepanekul, millisele kalmistule säilmed koos hauamonumentide ja -tähiste teisaldamisega ümber maetakse, ning annab selle kohta välja käskkirja. Siit edasi on ümbermatmise korraldamine sõjamuuseumi ülesanne. See toimetatakse väärikalt ja võimalusel langenute religioonile või kultuurile vastavaid matusetavasid järgides,» selgitas Eesti Sõjamuuseumi turundus- ja kommunikatsioonijuht Sandra Niinepuu.

Segadust võib tekitada see, et riiklikus mälestiste registris on matmispaikade juures ka hauatähiste kirjeldused. Nii on see näiteks Tartu Raadi memoriaaliga.

Järva Teataja kirjutas mõne päeva eest, et Türi vallavalitsus plaanib kalmistule ümber matta Türi linna serva maetud 50 sõdurit ning teisaldada sinna ka matmispaigal oleva pronkssõduri. Ka sellele plaanile pole ei muinsuskaitseameti ega sõjahaudade komisjoni poolt takistusi.

Kui monument ei ole mälestis ega asu matmispaigal, võib selle ümberpaigutamise otsustada kohalik omavalitsus. Nii näiteks ei tähista kuulus Narva tank matmispaika, vaid on lihtsalt üks postamendile paigutatud sõjamasin, mille teisaldamiseks on vaja vaid kohaliku omavalitsuse otsustavust ning sobivat rasketehnikat.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!