Korteriuhistu 930x140 ee gif

 

11.12.2019 Kolmapäev

Õppejõud: Põhjamaade pangad teevad rahapesus eestlased patuoinaks

Ettevõtluskõrgkooli Mainor õppejõu Janus Paurmani hinnangul üritavad Põhjamaade pangad rahapesuskandaalides eestlasi patuoinasteks teha. 

Paurmani sõnul on nii riigile kui ka pangandussektorile väga ohtlik, et eestlasi üritatakse näidata rahvusvahelise rahapesu korraldajate ja vastutajatena. "Põhjamaa pankadel on suur kiusatus lõviosa vastutusest Eestisse suunata, kohalikest juhtidest vabanemine viitab sellele väga selgelt," märkis ettevõtlusõppejõud pressiteate vahendusel. 

"On hädavajalik, et kasvõi üks vallandatud pankuritest julgeks suu lahti teha ja kogu loo ausalt ära rääkida. Ennekõike just Põhjamaade emapankade rolli, mida praegu vaikimisega pisendada püütakse. Olgu selleks siis Robert Kitt, Helo Meigas või mõni kolmas endine tippjuht," rõhutas Paurman.

Seejuures on tema arvates märkimisväärne, et vaikitakse nii siis, kui jutt on sanktsioonide all olevate Vene firmade rahakannetest kui ka Eesti investorite Rumeenias kaotatud miljonitest. 

"Praegu käib mitu juriidilist uurimist, mille tulemus on teadmata, aga ilmselt tuleb ka uut infot. Samas kommunikatsiooni üks põhitõdesid on, et kes enne räägib, selle jutt on mõjuvam. Helo Meigas, Robert Kitt ja paar veel panganduse tippjuhti on praegu ainsad, kes saavad Eesti maine päästa," nentis Paurman.

Swedbank teatas esmaspäeval, et viib juhtimisstruktuuris läbi muudatused, mille tagajärjel lahkusid panga juhtkonnast viimased kolm eestlast – riskijuht Helo Meigas, kliendi väärtuspakkumise juht Aet Altroff ja IT-osakonna juht Tarmo Pajumets.

Ühtlasi peatati tänavu juunis rahapesu tõkestamise alase sisejuurdluse tõttu Swedbank Eesti endise juhi Robert Kiti volitused Swedbanki juhatuses, septembri lõpus otsustas pank temaga töösuhte lõpetada. Samuti otsustati töösuhe lõpetada finantsjuhi Vaiko Tammeväljaga ja eraisikute panganduse juhi Kaie Metslaga.

Prokuratuur ja keskkriminaalpolitsei alustasid tänavu juulis Swedbanki suhtes kriminaalmenetluse, et uurida aastail 2011-2017 toime pandud võimalikku rahapesu ning võimalikku valeandmete esitamist finantsjärelevalvele.

Rootsi ringhääling SVT kajastas veebruaris, et Swedbanki ja Danske Banki Eesti filiaali kontode vahel liikus vähemalt 40 miljardit Rootsi krooni ehk umbes 3,8 miljardit eurot kahtlast raha.

Lisaks tunnistas novembri lõpus ka SEB Rootsi emapank kümnete miljardite eurode jagu kahtlaseid tehinguid panga Eesti harus. Nimelt liikus aastatel 2005 kuni 2018 läbi panga Eesti haru 25,8 miljardit eurot võimalikku kahtlast raha, mille päritolu ei ole läbipaistev.

Tänavu veebruaris tegi finantsinspektsioon Danske Bankile ettekirjutuse lõpetada Eestis tegutsemine. Ettekirjutuse põhjuseks oli panga Eesti filiaali mitteresidentidest klientide portfelliga ajavahemikus 2007 kuni 2015 seotud juhtumid. Oktoobris teatas Danske, et on Eestis põhimõtteliselt väljunud pangandustegevusest.

Toetajad

Suno 365 logo 10  

gif Company 930x140 ee

 

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes