Oleme justkui harjunud, et oma raskuste välja näitamine ja abi palumine on nõrkuse ja enesekindluse puudumise märgid, mistõttu tuleks neid varjata.
See, et tähtsatel teemadel peatutakse liiga harva, toob endaga kaasa muresid ja probleeme, mida oleks võimalik ära hoida. Ja ometi ei planeeri enamik meist, selleks mis saab siis, kui halvim peaks juhtuma. Probleemid nagu töökoha kaotamine, haigused ja surm on meie ühiskonnas kahjuks endiselt tabud ja see mõjutab otseselt ka meie lapsi. See, kuidas me oma tervise, elu ja eneseteostusega seotud küsimusi lahendame, on eeskujuks...
