06.09.2018 Neljapäev

Kaks ühistut soovib kindlustusturul tegutsema hakata

Rahandusministeeriumi plaani vastu lubada turule ühistulised kindlustusseltsid tunneb huvi kaks rühma, kes soovivad turule tuua nii kodumaist elu- kui ka kahjukindlustust.
Kindlustuses üle 20 aasta töötanud Tarmo Lääne plaanib koos mõttekaaslastega tuua turule ühistulise kahjukindlustuse. Ühistulise elukindlustuse turule toomise vastu tunneb huvi aga Tuleva.
Kindlustuses üle 20 aasta töötanud Tarmo Lääne plaanib koos mõttekaaslastega tuua turule ühistulise kahjukindlustuse. Ühistulise elukindlustuse turule toomise vastu tunneb huvi aga Tuleva. Foto: pixabay

Kindlustuses üle 20 aasta töötanud Tarmo Lääne plaanib koos mõttekaaslastega tuua turule ühistulise kahjukindlustuse. Lääne tõdes, et sõjaeelses Eestis oli ühistuline kindlustus väga levinud, nõukogude okupatsiooni ajal kõik aga natsionaliseeriti ning pärast iseseisvuse taastamist pole ühistud eri põhjustel kindlustusäris osaleda saanud.

Praegune turg on Lääne sõnul välisomanike keskne: 100 protsenti elu- ja 97 protsenti kahjukindlustuse turu kasumist läheb Eestist välja. "Kindlustusühistute Eesti turule sisenemine suurendaks Eestisse jääva raha osa oluliselt. Arvuliselt tähendaks see miljonite eurode Eestisse jäämist algaastatel, aga pikemas perspektiivis jääks Eestisse kümneid miljoneid eurosid rohkem," rääkis Lääne.

Ühistulise elukindlustuse turule toomise vastu tunneb huvi aga Tuleva. "Meil on varasemast ajast põhikirjas Tuleva lähiaja suunised: pakume esialgu teist, kolmandat pensionisammast ja väljamaksete lahendusi," ütles Tuleva juhatuse liige Priit Lepasepp.

Tuleva näeb elukindlustuse praeguste kitsaskohtadena kõrgeid hindu ja läbipaistmatust. Elukindlustuse probleem on Lepasepa sõnul sarnane pensionifondidega – tähelepanu juhtimisest ei pruugi piisata ja võib olla vajalik ise käed külge lüüa. Seega tervitab Tuleva takistuste kõrvaldamist, mis võimaldab uut lähenemisviisi toetatavate kindlustusseltside turule sisenemist.

Advokaadibüroo LEXTAL partner, kindlustusõiguse spetsialist Olavi-Jüri Luik rääkis BNSile, et ühistulise ehk vastastikuse kindlustusseltsi omanikud on tavaliselt kindlustusvõtjad ise, kuigi kindlustust saab osta ka ise liige olemata. Nii on ühistu puhul kindlustusvõtjad ja kindlustusandjad rohkem seotud ja liikmed saavad ka õiguse kasumile kas siis dividendina või järgmisel perioodil odavama kindlustusmaksena. Praegu tohib kindlustusfirma olla vaid aktsiaselts või Euroopa ühing – nende kasum läheb aga aktsionäridele, kes ise üldiselt kindlustusvõtjad pole.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes