Riigi tagatisega õppelaen on ainus laen, mille saamiseks ei pea olema igakuist sissetulekut. Küll aga on õppelaenu saamiseks tarvis tagatist, milleks võib olla kas kahe eraisiku käendus (täisealine regulaarse sissetulekuga isik) või kinnisvara, millele on seatud hüpoteek näiteks Swedbanki kasuks.
Õppelaenu taotlemine
Õppelaenulepingut saab sõlmida 1. augustist 31. maini ning summa taotlemine sõltub tudengi vajadustest. Viimasel taotlemisperioodil (2019/2020) oli keskmiseks õppelaenu summaks 2200 eurot. 2020/2021 õppeaastal on õppelaenu maksimaalmäär 1250 eurot laenusaajale, kelle õpingute kestus õppekava järgi on kuus kuni kaheksa kalendrikuud ning 2500 eurot laenusaajale, kelle õpingute kestus õppekava järgi on üheksa või enam kalendrikuud.
Õppelaenu tagasimaksmine käib panga koostatud graafiku alusel ning algab hiljemalt aasta pärast seda, kui üliõpilane on õpingud lõpetanud või õppeasutusest muul põhjusel lahkunud, v.a juhul, kui ta asub enne aasta möödumist uuesti õppima. Õppelaenu intressi tuleb aga hakata tasuma kohe peale laenu võtmist, ka siis, kui põhimaksetega alustatakse peale õpingute lõppu. 5-protsendiline intressimäär ja pikk tagastamistähtaeg muudavad selle parimaks õpingute rahastamise viisiks nii kõrg- kui kutsekoolis.
Õppurid on muutunud vastutustundlikkumaks ja enne laenu võtmist kaaluvad hoolikalt läbi alternatiivid ning alles seejärel otsustavad, kas on tarvis õppelaenu võtta. Õppelaenu taotlemist mõjutab kindlasti ka see, et paljud tudengid käivad kooli kõrvalt tööl, mis võimaldab neil ise oma haridust finantseerida.
