24.05.2021 Esmaspäev

Kui majas on kiuslik elanik

Paljud korteriühistud on kimpus sellega, et naabrid lähevad igapäevaelu korraldamisel tülli.

Tihti kipuvad sellised inimesed pommitama ühistu juhatust oma järelpärimiste või kaebekirjadega.
Tihti kipuvad sellised inimesed pommitama ühistu juhatust oma järelpärimiste või kaebekirjadega. Foto: pixabay

Psühholoog Ülli Kukumägi sõnul tuleks väidetava murekoha puhul vahet teha, kas tegemist on lahendusele orienteeritud probleemipüstituse või lihtsalt kiusliku inimesega, kes soovib pidevalt tüli lõkkele puhuda. „Esimesel juhul tasub tõesti naabriga rahulikult rääkida ja koos probleemile lahendusi otsida,” soovitab ta.

Hullem on olukord juhul, kui majas on kiuslik elanik, kes alailma leiab põhjust kaebusteks – ta pole rahul ei ühistu juhtimise ega ka naabrite igapäevaelu korraldusega.

Selliste inimeste puhul aitab kõige enam avatud suhtlus, sest nende üks relv on intriigide punumine, samuti valeinfo levitamine ja nii-öelda võitlevate poolte loomine,

selgitab psühholoog.

Tihti kipuvad sellised inimesed pommitama ühistu juhatust oma järelpärimiste või kaebekirjadega. „Kui avalikustada ka teistele korteriühistu liikmetele näiteks vastused korteriühistu juhatusele saadetud kirjalikele pöördumistele, jääb ära võimalus, et kaebaja hiljem valeinfot levitab,” annab psühholoog nõu.

Kõige tähtsam on aga rahulikuks jääda ja mitte kiusajatele liigset energiat kulutada. „Viisakas, ametlik ja avatud suhtlus teeb susserdaja suhteliselt kiiresti relvituks,” leiab psühholoog.

255x300

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!