18.05.2022 Kolmapäev

Küberründajad Facebooki kontol: kas see oled sina selles videos?

Riigi infosüsteemide ameti (RIA) teatel levitavad küberründajad jätkuvalt Facebooki vestlustes pahaloomuliste veebilehtede linke, proovides nii Facebooki kontosid üle võtta.

Pärast seda, kui ründajad saavad inimese sotsiaalmeediakonto enda kätte, vahetavad nad konto parooli, telefoninumbri ja e-posti aadressi.
Pärast seda, kui ründajad saavad inimese sotsiaalmeediakonto enda kätte, vahetavad nad konto parooli, telefoninumbri ja e-posti aadressi. Foto: messenger.com

Seni on RIA-le teatatud ainult Facebooki kontode kaaperdamisest, kuid sama võte toimib ka teistes keskkondades. See tähendab, et kui ründajad proovivad Instagrami keskkonna kaudu inimestega ühendust võtta ning suunata neid selles keskkonnas kahtlasele lingile, siis võivad nad jääda ilma Instagrami kontost, aga mitte Facebook omast. 

Möödunud nädal teavitati RIA küberintsidentide osakonda CERT-EE-d mitme konto kaaperdamisest. Konto ülevõtmine algab Facebooki vestlusaknas. Facebooki kasutaja saab sõbralt sõnumi, mis kutsub teda üles veebilingile vajutama.

Näiteks on seal tekst

Kas see oled sina selles videos?

Kui inimene vajutab lingile, siis toimub pahaloomuline ümbersuunamine. See meetod töötab nii arvutis kui ka nutiseadmes. 

CERT-EE analüüsis põhjalikult, mis toimub kasutajaga pärast lingile vajutamist. Link võib suunata kasutaja veebilehele, kus on pahatahtlik koodijupp. Selle abil proovitakse kaaperdada ja oma kontrolli alla saada juba sisse logitud kasutaja või õngitseda inimese andmeid. Igal juhul ei tohi kahtlasele lingile vajutada.

CERT-EE juhataja Tõnu Tammer rõhutas, et teoorias toimib selline rünne enamikes sotsiaalmeediakeskkondades ning ründemeetod ei ole tehniliselt ülemäära keerukas. „Üldiselt ei taha kurjategijad kontode hõivamiseks palju ressursse kulutada. See meetod on odav ja kiire ning toimib nii arvutis kui ka nutiseadmes. Soovitame inimestel alati kasutada kaheastmelist autentimist, aga praegust pettust analüüsides selgus, et kaheastmeline autentimine selle ründemeetodi eest ei kaitse. See tähendab, et parim kaitse on inimeste tähelepanelikkus ja teadlikkus ning lingile mitte vajutamine,“ ütles Tammer. 

Pahaloomulise lingi saanud kasutajad peaksid sellest RIA-le teada andma. „Meie jaoks on oluline koguda võimalikult palju infot ründe kohta. Kui me saame enda kätte veebilingi, mida pole veel avatud, siis saame uurida, mida täpselt sellel veebilehel kasutajaga tehakse. Samuti saame sellised lingid panna musta nimekirja. Siis on nutiseadmetesse RIA äpi paigaldanud inimesed selliste linkide eest üldiselt kaitstud,“ lausus Tammer. RIA loodud Encrypted DNS rakendus blokeerib pahavara ja õngitsusi ning filtreerib DNSi abil kasutaja eest pahatahtlikke linke. 

Kurjategijad kasutavad üle võetuid kontosid uute libasõnumite ja linkide saatmiseks, mistõttu võib Facebook piirata selle kasutaja vestlusi. „Nii võib tekkida olukord, kus inimene saab aru, et tema nimelt saadetakse libakirju välja, aga ta ei saa ise oma kontaktidele kirjutada, sest Facebook on ennetava meetmena vestlemise kas kinni keeranud või seda piiranud. Sellisel juhul saab kasutaja näiteks oma seinale kirjutades teada anda, et tema nimelt võivad levida libakirjad,“ soovitas Tammer.

CERT-EE varasem analüüs tõi välja, et kahtlast veebilinki jagav kasutaja vastab inimesele, kes talle kirjutavad. „Teame juhtumeid, kus ülevõetud kontol tegutsev bot vastab inimeste küsimustele lihtsalt „jah“. Pole välistatud, et botti arendades räägib ta midagi enamat. Tõenäoliselt on bot seadistatud vastama, et kahtlase lingi saanud inimene usaldaks vestluspartnerit ja vajutaks sellele aadressile,“ sõnas Tammer.

Pärast seda, kui ründajad saavad inimese sotsiaalmeediakonto enda kätte, vahetavad nad konto parooli, telefoninumbri ja e-posti aadressi. See aga muudab konto taastamise palju raskemaks, kui mitte võimatuks. Eriti tähelepanelikud selliste linkide osas peavad olema kasutajad, kelle sotsiaalmeediakonto on seotud pangakaardiga. Kurjategijad saavad selle abil osta reklaami mõnele muule leheküljele või tootele.

CERT-EE tuvastas, et teatud juhtudel suunatakse lingile vajutanud kasutaja kiirelt mõne tuntud veebilehe, näiteks YouTube’i avalehele. Nii ei pruugi inimene märgatagi, et toimus midagi pahatahtlikku. Kogu protsess võtab aega vähem kui sekund. Kahtlase veebilingi saanud inimesed peaksid sellest teada andma läbi raport.cert.ee keskkonna või edastades vabas vormis kiri aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!