„Suhtumine on muutunud - kodu defineerimisel ei piirduta korteri nelja seinaga, teatades, et kõik, mis väljapoole jääb, pole minu asi,“ rääkis Mardi. Seetõttu muutuvad lisaks kodukuludele aina aktuaalsemaks muud elukeskkonnaga seotud teemad - näiteks elamu sisekliima, mugavad liikumisvõimalused, koduõu ja -ümbrus.
„Ollakse maailmas ringi reisinud ja näinud, et ka väiksemates korrusmajades mujal maailmas on liftid, mis võimaldavad liikuda näiteks liikumispuudega elanikel ning teevad lastekärudega vanematel elu mugavaks ja lihtsaks. Seetõttu on taolised lahendused korteriomanike seas hinnas,“ rääkis Mardi, kelle sõnul peaks elanikele tänapäevaste võimaluste loomiseks õla alla panema nii riik kui kohalik omavalitsus.
Hinnas on ka läbimõeldult kujundatud koduõu koos rekreatsioonivõimalustega – seatud on istepingid, ehitatud laste mänguväljakud. „Samuti on elanike jaoks oluline, kuidas on korraldatud parkimine, kas autokoht garanteeritakse – tänapäeva autostunud ühiskonnas on see oluline, meeldib see siis või mitte,“ rääkis Mardi.
Energiatõhusus ning hea sisekliima on samuti märksõnad, mida hinnatakse. „Soovi kujundada oma kodu tervikuna tänapäevaselt elamisväärseks näitab ka kasvanud taotluste arv riikliku renoveerimistoetuse saamiseks – peatselt jõustuma hakkav võimalus saada toetust kuni 40% renoveerimissummast eeldab, et maja renoveeritakse terviklikult energiatõhusaks,“ rääkis Mardi.
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
