Portaal võimaldab toimetada dokumente adressaadini elektroonselt, mistõttu on nendega tutvumine kiirem ja mugavam, kättetoimetamine aga riigi jaoks odavam ja tõhusam.
Varem toimetati kohtu saadetavad teated inimestele sageli tähitud postiga, mis on saajale tülikas ja riigile kulukas. Kättetoimetamisportaali kaudu saavad täna edastada dokumente prokuratuur, kohtud ja väärteomenetlejad, kuid kavas on liitunud asutuste ringi laiendada.
"Kõik asutused peaksid mõtlema, kuidas riigihaldust tõhusamaks muuta ning otsima kokkuhoiukohti, et maksumaksja raha otstarbekamalt kasutada. Eelmise aasta lõpus tööd alustanud kättetoimetamisportaal on võimaldanud justiitsministeeriumil juba kokku hoida suuri summasid ilma sisu osas järeleandmisi tegemata, sest teadete kättesaamine on nüüd ka palju kiirem ja mugavam. Hea meelega näeksin, et uued kättetoimetamise võimalused laieneksid tulevikus ka teistele valitsemisaladele, et sääst oleks veelgi suurem ja bürokraatiat vähem," ütles justiitsminister Lea Danilson-Järg.
Kättetoimetamise all ei peeta silmas tavalist kirjavahetust asutuse ja isiku vahel, vaid üksnes selliste dokumentide edastamist, mille kättesaamisest alates tekivad isikule õigused ja kohustused. Sellisteks dokumentideks on näiteks kohtukutsed ja -lahendid, trahviotsused ja ettekirjutused. Reeglina loetakse kättetoimetamine toimunuks alles siis, kui kättesaamisest on tõendatav jälg maha jäänud.
Kättetoimetamine toimub justiitsministeeriumi haldusalas nüüd nii, et kuni inimene pole talle saadetud dokumendiga tutvunud, aga ta soovib kasutada riigi hallatavat infosüsteemi, ei saa ta seda otse teha, vaid suunatakse esmalt kättetoimetamisportaali.
Kui dokumendi vastuvõtmine on muutunud kohustuslikuks, näitkes kohtudokumentidel on hetkel 20-päevane viiteaeg, siis ei saa ta infosüsteemi kasutada enne, kui ta pole dokumenti vastu võtnud.
Portaali abil on kohtute postikuludelt kokku hoitud keskmiselt 50 000 eurot kuus koos käibemaksuga.
Kättetoimetamisportaal loodi "Digiühiskonna arengukava 2030" kokkulepitud tegevusena. Esimene etapp valmis justiitsministeeriumi ning registrite ja infosüsteemide keskuse eestvedamisel, olles maailmas teadaolevalt esimene sarnane lahendus.
