Näiteks Tartu apteegid ütlesid otse, et maske ei ole saada juba ammu ning pole ka teada, millal neid juurde tuleb. Kesklinnas Raatuse apteegis said maskid otsa eelmise kuu alguseks ning senise info põhjal pole uut partiid oodata enne aprilli. Postimees kirjutas jaanuari lõpus, et tolleks ajaks olid maskid ära müüdud ka enamikus Tallinna apteekides. Maskide puudus on kergitanud veebikaubanduses nende hinnad mitmekordseks. Osta.ee oksjonil küsiti kümmet kolmekihilist näomaski sisaldava karbi eest 12 eurot ja 40 senti. Instashopi veebipoes maksid 50 näomaskiga pakid 43–45 eurot. Võrdluseks: Raatuse apteegis oli poolsada tavalist näomaski sisaldav karp viimati müügil umbes nelja euro eest.
Maskide puudus on globaalne," tõdes Tartu kiirabi koolitusjuht Andras Laugamets. "See on ju pandeemia."
Kaitsemaskide defitsiidi leevendamiseks on mõni innukas inimene asunud neid ise õmblema ning kutsunud teisigi üles sama tegema. Ühe esimesena käis selle idee välja luuletaja Kristiina Ehin, kelle sõbranna disainer Marika Normet õmbleski puuvillasest riidest neljakihilised maskid.
Kuressaare Haigla pika töökogemusega õmbleja Anneli Hansalu on aga avaldanud koguni õpetliku video, kuidas marlist näomaski teha. Eilsest alustas filterkangaga näomaskide tootmist AS Eesti Vanglatööstus: vangide päeva jooksul valmistatavad 400 maski lähevad nii ametnike kui ka kinnipeetavate tarbeks.
Iseasi, kui tõhusad viiruste eest kaitsjad isetehtud maskid ikkagi on. Tartu ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar ei ole enda sõnul väga optimistlik, sest poest ostetud materjal on ikkagi sedavõrd hõre ehk suurte aukudega, et imepisikesed viirusosakesed suudavad neist hõlpsasti läbi tungida. Kui aga kasutada maski tegemisel paksu ja tihedat kangast, lisab ta, ei pruugi õhk sellest jällegi läbi käia, mistõttu hingamine läheb vaevaliseks.
