Sotsiaalministeeriumi kava kohaselt peaksid ettevõtted hakkama koguma töötajate kohta soopõhiseid andmeid, mis vajaduse korral võimaldavad asjaomastel institutsioonidel mõistliku aja jooksul saada ühe tööandja piires isikustamata ülevaade soolise võrdõiguslikkuse olukorrast organisatsioonis ja jälgida ning hinnata naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist töösuhetes.
Avaliku teenistuse seaduse alusel ei esita julgeolekuasutused andmeid riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse. Samuti ei anna julgeolekuasutused andmeid Rahandusministeeriumile koondülevaate koostamiseks avaliku teenistuse teenistuskohtadest, teenistuses olevatest ja töötavatest isikutest, nende palkadest ja töötasudest. Seetõttu soovib kaitseministeerium, et vastavat määrust ei kohaldataks julgeolekuasutustele.
Lisaks teeb kaitseministeerium ettepaneku piirduda puhkuste andmise analüüsimisel kohustuslike puhkuseliikidega, kuna mitme puhkuseliigi, näiteks isapuhkus, täiendav lapsepuhkus ja muu selline, andmed ei pruugi kajastada tegelikkust, sest teenistuja ei ole kohustatud esitama andmeid oma laste kohta. Seega ei oleks nende andmete baasil tehtud statistika usaldusväärne ja ei peegelda tegelikku olukorda soopõhiste käitumismudelite kohta.
Samuti soovitab kaitseministeerium täiendavalt analüüsida töötajate värbamisega seotud andmete kogumise otstarbekust, kuna võrdõigusvoliniku sõnul ei tohi tööandja konkursi korraldamisel näidata üles huvi inimese soo, perekonnaseisu, laste arvu, vanuse ja rahvuse kohta. Ka suurendab halduskoormust statistika koostamine kõigi konkursil osalevate kandidaatide soo kohta.
Tööandjad peaksid sotsiaalministeeriumi määruse kohaselt hakkama koostama statistikat naiste- ja meestöötjate osakaalu kohta organisatsiooni ametigruppide lõikes, organisatsioonisiseste liikumiste kohta, koolitusel osalemiste kohta, kasutatud puhkusepäevade kohta puhkuseliikide lõikes, tööaja kohta, keskmise palga ja selle osade kohta ning muude tasude kohta
