Erinevus on selles, et seda saab teha arvuti asemel nutitelefoni või tahvelarvutiga. Kui veel eelmisel aastal töötas valimisteenistus selle nimel, et m-hääletust saaks kasutada märtsis toimuvate riigikogu valimiste ajal, siis mullu sügisel jõudis vabariigi valimiskomisjon järeldusele, et selleks ajaks ei ole veel võimalik turvalist ja toimivat lahendust kasutusele võtta.
Valimisteenistuse juhi Arne Koitmäe sõnul on m-valimiste süsteem praegu arendamisel ja eesmärk on see kasutusele võtta 2024. aasta kevadel toimuvateks Euroopa Parlamendi valimisteks. Rakenduse väljatöötamisega tegeleb riigi infosüsteemi amet (RIA). «Rakenduse valmimisega riigikogu valimisteks läks meil väga kiireks, kuna oli vaja lahendada mitu küsimust. Näiteks vajab lahendamist veel valijarakenduse avalikustamise küsimus. Tuleb põhjalikult läbi uurida, kuidas seda teha,» lausus Koitmäe Postimehele.
M-valimise rakendust saaks kasutajate seas levitada Apple'i ja Google'i veebirakenduse poodide kaudu ja küsimus on selles, kui suures osas on see valimisteenistuse kontrolli all.
Üks küsimus nutiseadmega hääletamisel on ka hääle kontrollimine. «Kui inimene hääletab praegu arvutiga, saab ta kontrollida oma häält nutiseadmega, laadides sinna alla kontrollrakenduse. Seeläbi on tal sõltumatu kanal oma hääle kontrollimiseks. Kui sa ei saa oma häält kontrollida, tähendab, et su arvuti on kompromiteeritud ja seetõttu ei tööta kontroll ka nutiseadmes,» selgitas Koitmäe.
Nutiseadmega hääletamisel kerkib üles küsimus, kas valijal peaks olema mitu nutiseadet, millest üht kasutab ta hääletamiseks ja teist hääle kontrollimiseks. Koitmäe lisas, et valimisteenistusel on tarvis kriitilist massi valijaid, kes oma häält kontrolliksid, kuna nende abil saavad nad aimu, kas hääletamissüsteem on rünnatav ja ega see ei ole nakatunud mingi pahavaraga.
RIA väljatöötatud nutiseadme valijarakendus ei erine väga palju tavaarvutis kasutusel olevast rakendusest. «See hakkab toimima nagu tavaline äpp, see tuleb äpipoest alla laadida. Selle kasutamiseks on valijal tarvis mobiil-IDd, samuti on sinna sisse ehitatud Smart-ID tugi. Lõppkokkuvõttes kasutajakogemus nii väga ei erinegi arvutil kasutatavast rakendusest. Kogu hääletamise osa ehk kuidas valikuid teha jääb kõik samaks. See on lihtsalt ümber tehtud väiksema ekraani jaoks,» rääkis Koitmäe.
Ta lisas, et valimisteenistus võtab nutiseadmes kasutatava valimisrakenduse kasutusele üksnes juhul, kui on täiesti selge, et see on sama turvaline kui arvutis kasutatav e-valimiste rakendus. «Turvalisuses ei tahaks küll järeleandmisi teha,» lausus Koitmäe. Ta lisas, et m-valimiste rakenduses antud hääled lähevad täpselt samasse kohta, kuhu arvuti teel antud e-hääled. «Kõik läheb samasse süsteemi,» ütles valimisteenistuse juht.
Valimisteenistus kavatseb kevadel korraldada valimiste mobiilirakenduse avaliku testimise, millel saavad osaleda kõik soovijad. «Ilmselt ei toimu see enne maid, kuna valimisteenistuse põhitähe lepanu on praegu riigiko gu valimistel ja enne katsetustega ei alustata, kui kõik riigikogu valimiste toimingud on tehtud,» ütles Koitmäe.
See, kas nutiseadmega valimise võimalus europarlamendi valimiste ajaks tuleb või mitte, tuleb otsustada hiljemalt selle aasta lõpuks ja otsus sõltub sellest, kas valimisteenistus on kindel, et see hääletamisviis on sajaprotsendiliselt turvaline ja töökindel. «Selgus peab olema aasta lõpuks, et me saaks hakata tegema ettevalmistusi. See on täpselt samamoodi nagu tavalise hääletusega, kõik küsimused tuleb ära lahendada piisava varuga,» lausus Koitmäe.
Ta lisas, et kui näiteks välismaal viibiv valija kavatseb anda riigikogu valimistel hääle elektrooniliselt, peab ta arvestama sellega, et nutiseadmega seda veel teha ei saa. E-hääletamiseks on tarvis arvutit ning enda tuvastamiseks kas ID-kaarti või mobiil-IDd.
