Leedus plaanib uusi tehnoloogiaid kasutusele võtta 23% ja Lätis 19%, teatas ettevõte. Neid, kes pole uute lahenduste ja seadmete kasutusele võtmist veel otsustanud, on Eestis 3%, kuid Leedus 12% ja Lätis 19%.
Kõigist vastanuist 55% pidas oma valdkonnas kõige olulisemaks teemaks turvalisust, järgnes IT-halduse automatiseerimine 42%-ga.
Atea Eesti juhi Ruslan Štšerbjuki sõnul näitab see, et turvalisusele on varasematel aastatel vähe tähelepanu pööratud ning nüüd tuleb kiiresti reageerida reaalsetele ohtudele. "Selgelt on näha, et turvalisusesse suhtumine on kardinaalselt muutunud – noored töötajad ei oska näha väga tõsiseid ohtusid, mis kaasnevad näiteks mobiilsete seadmete kasutamisega info edastamisega turvamata kanalites. Kui üldiselt on levinud arvamus, et Eesti on kolmest Balti riigist kõige innovaatilisem ja IT-teadlikum, siis turvalisusesse suhtumises erinevusi pole," märkis ta pressiteate vahendusel
Uuringutulemuste järgi kasvavad IT eelarved kogu Baltikumis. Kolm kõige enam kasvavat valdkonda on tark- ja riistvara ning personalikulud.
"Baltikumis kasvavad järgmisel aastal kulutused IT-personalile keskmiselt 44%. Siit tuleb selgelt välja, et kuigi tehnoloogia eesmärk on tööd lihtsustada ning automatiseerida, tekitab see paradoksaalselt tööjõupuuduse nendes osakondades, mis tehnoloogilisi lahendusi haldavad ja tööd hoiavad," ütles Štšerbjuk.
Uuringus osalesid IT-juhid ja spetsialistid kolmes Balti riigis – 39% Eestist, 25% Lätist ja 36% Leedust. Vastajatest 24% töötavad riigisektoris.
