Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane ütles, et eriolukorra ajal loodi inimestele mitmeid uusi võimalusi, üks neist oli patsiendiportaali digilugu.ee kaudu haigus- või hoolduslehtede avamise soovist teatamine. 16. märtsist kuni 15. maini avaldati patsiendiportaalis rohkem kui 24 000 korral soovi saada haigus- või hoolduslehte.
"Näeme, et inimesed on selle võimaluse hästi vastu võtnud ja soovime mugavat lahendust haiguslehe soovist pakkuda ka edaspidi, kuid väljaspool eriolukorda vajab sellise lahenduse kasutamine õigusruumi muudatust," selgitas Laane.
18. maist saab haiguslehte avada taas ainult arsti juures, ehk haigestumise või haige lähedase hooldamise korral tuleb haigus- või hoolduslehe saamiseks ühendust võtta oma perearstiga.
Eriolukorra ajal otsustas riik keerulisel ajal toetada haiguslehele jäänud inimesi ning haigekassa maksab eriolukorra ajal avatud haiguslehtede puhul ka kolme esimest haiguspäeva. Kolme päeva hüvitamine kehtib haiguslehtede puhul, mis avati alates 13. märtsist ja hüvitise saamiseks peaks arst haiguslehe avama hiljemalt 17. mail. Nende haiguspäevade maksmiseks eraldas riiki haigekassale lisaraha seitse miljonit eurot. Eriolukorra lõppedes taastus varasem olukord, ehk esimese kolme haigestumise päeva eest haigekassa ei tasu.
Eriolukorra ajal peatusid suures osas ka eriarstide plaanilised vastuvõtud ning kümned tuhanded saatekirjad on aegunud või peatselt aegumas. Sellest tulenevalt pikendas TEHIK automaatselt tervise infosüsteemis nende saatekirjade kehtivust poole aasta võrra.
Peamised erialad, millel saatekirjad pikenevad, on väljastatud endokrinoloogia, neuroloogia, kardioloogia, ortopeedia ja kurgu-nina-kõrvaarsti erialal. Muudatus puudutab rohkem kui 20 000 saatekirja.
Kuna haigekassal puudub jätkuvalt tuhandete inimeste arvelduskonto andmed, palub haigekassa haigushüvitist ootavatel inimestel üle kontrollida oma arvelduskonto andmed riigiportaalis eesti.ee jaotuses "Minu arvelduskonto ja andmed haigekassas".
