Enim lisandus uusi e-residente Venemaalt, Hispaaniast ja Saksamaalt. Kokku on Eestil ligi 90 000 e-residenti 177 riigist.

E-residentsuse programmi tegevjuht Lauri Haav sõnas, et Eesti hakkas esimesena maailmas pakkuma väljaspool riigipiire elavatele inimestele e-residentsust, mis pälvib rahvusvahelise suunanäitajana suurt tähelepanu. „E-residentsus annab ligipääsu Eesti esmaklassilistele digiteenustele, mis aitab maailma ettevõtjatel ületada piiriülese äritegevusega seotud barjääre ja kohaneda kiirelt muutliku ettevõtluskeskkonnaga. E-residentidel on seetõttu teiste ettevõtjate ees konkurentsieelis,“ ütles Haav.

Ta lisas, et koroonapandeemia on lükanud kaugtööle sisse enneolematu hoo ja e-residentsus võimestab selle tegijaid. Samuti on globaalsed megatrendid vabakutselisus ja diginomaadlus ning ka nende elustiilide järgijatele on programm heitnud päästerõnga unistuste täitmiseks.

„E-residentsus inspireerib inimesi üle maailma avastama võimalusi 100 protsenti digitaalselt juhitava äri tegemiseks ja otsima paremat tasakaalu pere- ning tööelu vahel,“ sõnas Haav.

Ta tõi välja, et ligi pooled uutest e-residentidest on Euroopa Liidu kodanikud. „Eesti pakub tänu innovaatilistele digilahendustele kaugettevõtluseks võimalusi, millega ülejäänud riikidel on keeruline konkureerida. Arvestades üleilmseid muutusi ettevõtlus- ja töömaastikul on põhjust uskuda, et e-residentide ning seeläbi Eesti majandusse panustajate arv jätkab hoogsat kasvu,“ ütles Haav.

Sakslasest Eesti e-resident ja ettevõtja Tim Schnöckelborg kinnitas, et administratiivsed protsessid, mis võtavad enamikes Euroopa riikides aega nädalaid või kuid, saavad Eestis tehtud minutite jooksul. „E-residendina asutasin Eesti firma üksnes paari tunniga ja kõik ettevõtlusega alustamiseks vajalikud tegevused said teostatud väga kiiresti,“ kiitis ta. 

Praeguseks Tallinnas elav ja kogu äritegevuse Eestisse toonud Schnöckelborg märkis, et e-residentsus on atraktiivne nii Euroopa Liidu kodanikele kui ka väljaspool elavatele inimestele. „E-residentsus on paljudele ettevõtjatele värav Euroopa Liidu ühisturule ilma, et nad peaksid füüsiliselt koduriigist lahkuma. Lisaks saab Eesti firmat tänu digilahendustele juhtida väga kuluefektiivselt ja Eestis on kvalifitseeritud tööjõud,“ ütles Schnöckelborg.

Ta lisas, et e-residentsuse programm esindab värsket hingamist ettevõtluses ja on suurepärane lipulaev Eesti digiühiskonna tutvustamisel globaalselt.

Ukrainlannast e-residendi ja iduettevõtja Natalia Storozhuki jaoks iseloomustab Eesti digiühiskonda asjaajamise lihtsus, vähene bürokraatia ja piiride avardumine. „E-residentsus toob ettevõtjatele kogu maailma peo peale, sest võimalus juhtida firmat asukohast sõltumata vähendab seotust ühe füüsilise ruumiga. E-residentsusega kaasnev vabadus ja paindlikkus on tohutu väärtus,“ ütles Storozhuk.

Ta lisas, et koroonapandeemia tõttu on paljud spetsialistid kaotanud töö ja ettevõtted on uute inimeste värbamisel muutunud ettevaatlikumaks, mis ajendab kaaluma vabakutselise karjääri. „E-residentsus annab inimestele üle maailma julguse proovida kätt ettevõtjana, sest protsess e-residentsuse taotlemisest kuni Eesti firma loomiseni on turvaline ja kiire. Ühtlasi ümbritseb neid toetav ökosüsteem alustades ühtehoidva e-residentide kogukonnaga ja lõpetades programmi virtuaalsel turuplatsil tegutsevate usaldusväärsete teenusepakkujatega,“ sõnas Storozhuk.

Hispaaniast pärit e-resident ja ettevõtja Luis Garcia on samuti tänulik võimaluse eest juhtida enda firmat igast maailma nurgast. „Diginomaadina on digitaalne jätkusuutlikkus ja kasutajasõbralikud digilahendused mulle võtmetähtsusega. Tänu e-residentsusele saan kasutada Eesti ID-kaarti tunnistavaid e-teenuseid, portaale ja infosüsteeme. Võimalus juhtida firmat 100 protsenti digitaalselt võimaldab mul suunata energia bürokraatia asemel maksimaalselt ettevõtte arengusse,“ ütles Garcia.

Ta lisas, et diginomaadlus on kasvav trend ja riigid otsivad võimalusi, kuidas seda teadmist kohaliku majanduse elavdamiseks kasutada. Seeläbi suureneb diginomaadide jaoks alternatiivsete võimaluste hulk, kuhu enda firma registreerida. „Pean Eestit eeskujuks ja suunanäitajaks, sest e-residentsuse programm vastab suurepäraselt minusuguste maailmarändurite vajadustele,“ ütles Garcia.

E-residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. Alates e-residentsuse programmi käivitamisest on tänaseks ligi 90 000 e-residenti Eestisse loonud ligi 20 000 uut ettevõtet. Lisaks kaudsele tulule, mis tuleneb muuhulgas e-residente teenindavate Eesti ettevõtete kasvust ja investeeringutest, on programmi otsene majanduslik mõju Eesti riigieelarvele olnud üle 80 miljoni euro.