Eesti Panga ökonomisti Gaili Grüningi sõnul oli veebruari lõpu seisuga viivislaenude maht endiselt väike. Enam kui 60 päeva üle tähtaja veninud tagasimaksetega eluasemelaenude osakaal püsis veebruaris 0,1 protsendi juures. See on nende laenude maht, mis jäid 60 päeva tasutama, jagatuna kõigi eluasemelaenude mahuga. Vähemalt 60 päeva viivises olnud lepinguid oli veebruari lõpu seisuga ligikaudu 600.
Antud protsent tundub küll väike, kuid terve kodulaenuportfelli peale on näha siiski viivises laenude tõusu. Kui septembris oli viivises kodulaene Eesti peale 1 protsenti portfellist kogumahuga 106,4 miljonit eurot, siis veebruari lõpuks oli protsent tõusnud 1,3 protsendi peale ning maht 140,3 miljoni euro peale. Kuni 30 päeva viivises kodulaenude hulk kerkis 0,9 protsendilt 1,1 protsendini – neid on ka kõige suurem hulk ehk 115,2 miljoni euro väärtuses.
Enam kui 90 päeva viivises laenude protsent jäi samaks, kuid eurodes mõõdetuna paisus 7 miljonilt 8,4 miljoni euro peale. Swedbanki kinnitusel on kodulaenu maksmisega hätta jäämise põhjused vägagi erinevad. Panga eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma ütles Postimehele, et pikaajalise makseraskuse tekkimise põhipõhjus on tööta jäämine, sissetuleku oluline vähenemine või selle kaotus.
"Teisel kohal on ülelaenamine, täpsemalt uue laenukohustuse võtmine juhul, kui olemasolevategagi on raske. Makseraskuse tunnistamine ja sellega tegelemine õigel ajal aitab vältida keerulisemaid olukordi, sealhulgas sundmüüki ja pankrotti," rääkis Pärgma. "Probleemiga tegelevad kliendid saavad reeglina kuue kuuga laenu uuesti toimima või siis leiavad lahenduse, vahetades vara jõukohasema vastu. Oluline on makseraksuse tekkimisel pangaga suhelda."
Pärgma näeb makseraskuse leevendamise ajutise viisina maksepuhkust – perioodi ülevaatamist inimese kõikide laenude üleselt. Kindlasti tuleks inimestel aga võtta jõukohane laen, mille kõrvalt õnnestuks ka regulaarselt säästa.
Sellest, kuidas euribor laiemalt Eesti elu mõjutab, annab aimu number, mis kirjeldab kõikide viivises laenude hulka. Kodumajapidamistel tõusis see näit 1,3 protsendilt 1,6 protsendi peale ja äriühingutel 0,6 protsendilt 1,4 protsendi peale.
