Septembris tehtud uuringu andmeil eelistab igapäevaostude eest tasumisel
maksekaarti 59% uuringule vastanuist, samas kui 2009. aastal
oli nende osakaal kõigest 44%. Igapäevaostudel kasutab kas
ainult maksekaarti või ainult sularaha ligi kümnendik leibkondadest.
“Turvalisi ja mugavaid elektroonilisi makseviise kasutavate
eestimaalaste osakaal üha kasvab. Tõenäoliselt mõjutas maksetavasid ka
euro kasutuselevõtt,” ütles Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide
osakonna juhataja Mihkel Nõmmela.
Uuringu andmeil on kahe viimase aasta jooksul pea kõigis
elanikkonnagruppides hakatud märgatavalt rohkem kasutama
internetimakseid. Pangakanalite kaudu regulaarseid makseid tegevate
leibkondade osakaal on kasvanud 96%-ni, samas kui 2009. aastal
oli see 91%. Pangaväliseid kanaleid kasutab veel iga neljas
leibkond ning nende hulk on vähenemas.
Nõmmela sõnul on maksevaldkonnas järgmine suurem samm ühtse euromaksete
piirkonna (Single Euro Payments Area, SEPA http://www.eestipank.ee/sepa )
täielik rakendamine. “Euroopa pankade teenuste erinevat taset
tunnetavad eestlased iga kord, kui nad ei saa välismaal pangakaardiga
maksta, pangaülekanne võtab kaua aega või pole võimalik mõnest Euroopa
netipoest ostu sooritada. SEPA aitab kaasa maksesüsteemide paremale
omavahelisele suhtlemisele ja muudab maksete tegemise kiiremaks ning
efektiivsemaks,” märkis Nõmmela.
TNS Emori uuringu kohaselt saab kuus töötajat sajast oma sissetuleku
sularahas, keskmisest enam on sularahas palga saajaid madalama
sissetulekuga inimeste seas. Sularaha kasutavad ostude tegemisel enim
pensionärid ja madalama sissetulekuga inimesed, kuid samas on
pensionärid hakanud rohkem maksekaarte kasutama.
Viimasel aastal on 13% vastanutest ostnud interneti kaudu
välismaistelt kaupmeestelt tooteid või teenuseid. TNS Emori hinnangul
kasvab edaspidi ostjate arv, kuna 21% vastanutest planeerib
välismaistelt kaupmeestelt ostmist järgnevaks aastaks.
Tänavu septembris toimunud TNS Emori uuringus osales 981 leibkonda ning
küsitleti inimesi vanuses 18-74. Uuringu statistilise vea piir on 3,1
protsendipunkti. Uuringu tellis Eesti Pank.
TNS Emor on korraldanud uuringut F-monitooring alates 1998. aastast.
Uuringu eesmärk on kaardistada muutusi Eesti leibkondade rahakasutuses
ning finantskäitumise võimalustes ja soovides.
BNS
