Aab meenutas, et valitsus otsustas mullu 5. detsembril kabinetiistungil viia 2019. aasta märtsiks maakondadesse tuhat töökohta. "Hinnangute andmine või kokkuvõtete tegemine praegu, kuu pärast plaani kinnitamist, on kindlasti ennatlik. Selle nädala alguseni oli valitsusasutustel võimalik teha lisaettepanekuid keskkontorite väljaviimise kohta ning kokkuvõtte laekunud ettepanekutest ning arengutest plaanin esitada valitsusele veebruaris," selgitas Aab.
Kolmapäeval koguneval riigireformi koordinatsioonikogul annavad ministeeriumite esindajad ülevaate pooleliolevatest riigireformi tegevustest, sealhulgas keskkontorite pealinnast väljaviimise võimalustest. "Teada on, et mõned töökohad on juba Tallinnast ära viidud. Näiteks on keskkonnaministeeriumi asutused viinud kokku üle 20 töökoha Tartusse, Pärnusse, Viljandisse, Raplasse, Võrru ja Põlvasse. 1. jaanuarist alustas Rakveres endises Lääne-Viru Maavalitsuse hoones tööd Eesti Geoloogiateenistus, mille kavandatud 50 ametikohast on täidetud juba 35, nendest kolm inimest on kohalikud Rakvere linna elanikud," rääkis Aab.
Tema sõnul on riigipalgaliste töökohtade pealinnast väljaviimisel oluline, et avalike teenuste kvaliteet ei langeks ning planeeritud tegevused oleksid paindlikud, võttes arvesse erinevaid asjaolusid, näiteks piirkondades asuvat sobivate ruumide leidmist, inimeste informeerimist, tööprotsesside korraldamist ja nii edasi. "Rõhutan, et töökohtade maakondesse viimisel on tegemist pideva protsessiga ehk edaspidi pakume töötamise võimalust üle Eesti, kui töö iseloom seda võimaldab. Riigipalgaliste töötamine väljaspool pealinna ei pea kinni olema ühes kuupäevas või tähtajas, vaid peab saama loomulikuks osaks riigi personali tööle võtmisel ja tööprotsesside korraldamisel," lisas Aab.
