TRK 1140x140 ee gif
12.08.2019 Esmaspäev

Varsti on töövõimetuslehtede peamiseks põhjuseks depressioon?

Varsti on töövõimetuslehtede peamiseks põhjuseks depressioon?
Varsti on töövõimetuslehtede peamiseks põhjuseks depressioon? pixabay
Tööjõud on liikunud üha enam füüsiliselt töölt vaimsele, muutunud on nii töö iseloom kui töö poolt esitatavad nõudmised, mis panevad proovile meie tervise, kirjutab sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Maarika Haidak.

Vaimse tervise ja seeläbi ka füüsilise tervise häirumine võib tuleneda stressirikkast töökeskkonnast. Terviseprobleemide korral ei piirdu kahjulik mõju üksnes isikliku tervisega vaid see mõjutab kogu ühiskonda. Vaimse tervise otsesed ja kaudsed kulud on Eestis hinnanguliselt 572 miljonit eurot ning see summa võib juba lähitulevikus kasvada!

Nähes kasvavat probleemi ja tagajärgede tõsidust, on vaimset tervist toetav töökeskkond arenenud riikides üks olulisemaid töötervise ja -ohutusega seotud teemasid ja nii ka Eestis. Alates 1. jaanuarist 2019 jõustusid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, millega täpsustati töökeskkonna vaimse tervise käsitlust. Muudatusega selgitati ka psühhosotsiaalsete ohutegurite mõistet, milleks on näiteks õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi.

Hea töökeskkonna eest vastutavad nii tööandja kui töötaja

Tööandja peab tervisekahjustuse ennetamiseks rakendama abinõusid, sealhulgas kohandama töökorralduse ja töökoha töötajale sobivaks, optimeerima töötaja töökoormust, võimaldama töötajale tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavaid vaheaegu ning parandama ettevõtte psühhosotsiaalset töökeskkonda. Ka töötajana on võimalus kujundada hea psühhosotsiaalne keskkond – leida võimalus anda juhtidele konstruktiivset tagasisidet töökeskkonna ja töökorralduse osas ning teha ettepankuid olukorra parandamiseks ning olla ühtlasi toetav kolleeg.

Maandamata stressitekitajad mõjutavad ettevõtte käekäiku

Töötervishoiu ja tööohutuse järelevalve tulemustest selgub, et töökeskkonna vaimse tervise käsitluse osas on veel palju väljakutseid ja arenguruumi. Sageli peetakse psühhosotsiaalseid ohutegureid nn pehmeteks teemadeks ja need on teiste riskide kõrval maandamata. Maandamata stressorite tagajärjeks aga võivadki olla konfliktid, motivatsiooni langus, töölt puudumine, mis võib lõppeda töölt lahkumisega. See kõik mõjutab otseselt ettevõtte käekäiku.

Tööinspektsioon ja ministeerium aitavad ettevõtetel tööstressi teemasid teadvustada

Toetamaks ettevõtete psühhosotisaalsete ohutegurite käsitlust, keskendub Tööinspektsioon sellel aastal teavituse ja järelevalve raames just nendele teemadele. Korraldatakse sihtkontrolle, millega tuvastatakse peamised probleemid ning suunatakse tööandjaid teemaga tegelema. Samuti on tööandjatel võimalus osaleda Tööinspektsiooni infopäevadel, kus selgitatakse ohuteguri olemust ja viise, kuidas enda ettevõttes riskide hinnata ja maandada.

Jõustunud seadusemuudatused ning Tööinspektsiooni tegevus teema tutvustamisel on tekitanud vaimse tervise teemade vastu ettevõtetes ka suuremat huvi ja hulga küsimusi. Mõistmaks paremini vaimse tervise käsitluse hetkeolukorda ettevõtetes ja peamisi takistusi nendega tegelemiseks, koostas sotsiaalministeerium analüüsi. Selle käigus selgitati välja peamised sammud, mida on vaja astuda, et toetada head psühhosotsiaalset töökeskkonda. Sellest saad lugeda täpsemalt valminud analüüsist.

Allikas: Sotsiaalministeerium

Toetajad

Suno 365 logo 10  

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes