Tööandja algatusel lahkus ametist enam kui 4000 inimest, teatas amet.
Vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv oli 631 445, millest suurima osa moodustasid töötleva tööstuse, kaubanduse ja hariduse tegevusalad. Vabu ametikohti oli kõige rohkem hulgi- ja jaekaubanduses, 2515, järgnesid 1530 töökohaga töötleva tööstuse ja 1480 töökohaga hariduse tegevusalad.
Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul moodustas vabade ametikohtade määr käesoleva aasta esimeses kvartalis ametikohtade koguarvust 2,1 protsenti. Kõikidest vabadest ametikohtadest 32 protsenti olid avalikus sektoris.
Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli info ja side ning finants- ja kindlustustegevuse valdkondades ning madalaim kinnisvaraga seotud tegevusaladel,
lisas ta.
Enamik vabadest ametikohtadest, 80 protsenti, asus Harju maakonnas, sealhulgas Tallinnas 70 protsenti. Järgnesid 6,2 protsendiga Tartu ja 2,7 protsendiga Ida-Viru maakond. Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju ja Valga maakonnas ning madalaim Jõgeva ja Hiiu maakonnas.
Esimeses kvartalis võeti tööle 50 013 ja töölt lahkus 44 193 inimest. Tööjõu liikumist iseloomustav tööle võetud ja töölt lahkunute summa ehk tööjõu käive vähenes eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes 7 protsenti. "Tööle võetud ning ka töölt lahkunud inimeste arvu poolest olid eesotsas hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ning ehituse tegevusalad. Tööandja algatusel lahkus ametist 4640 töötajat, mis moodustas 10 protsenti kõigist töölt lahkunutest," märkis Tarkiainen.
