Sealjuures on värske uuringu kohaselt eestlaste teadlikkus tööandjapensionist Balti riikide hulgas madalaim.
Eestis pole sellisest võimalusest teadlik 58 protsenti inimestest, Lätis 50 protsenti ja Leedus 39 protsenti vastanutest. Oktoobri lõpus läbiviidud uuringu kohaselt on Eesti inimestest kuus protsenti tööandjapensionist teadlik ja selle vastu ka huvi tundnud, kuid tööandja pole seda neile võimaldanud, seitse protsenti on tööandjapensionist teadlik ja nende tööandja ka teeb neile makseid kolmandasse sambasse. 17 protsenti pole arvanud, et see võiks ka neid puudutada, ja 12 protsenti on sellest kuulnud, kuid ei teadnud, et selline võimalus Eestis olemas on.
Üllatav on ka see, et võrreldes 2021. aasta kevadel tehtud samasisulise uuringuga on eestlaste teadlikkus tööandjapensionist isegi vähenenud. Siis polnud sellisest võimalusest teadlik Eestis 53 protsenti, Lätis 39 protsenti ja Leedus 45 protsenti vastanutest.
Luminori pensionitoodete Baltikumi arendusjuht Hannes Kuusk nentis, et värske uuringu tulemused näitavad hästi, kui alahinnatud on Eestis tööandjapension. „Samas võiks see olla väga hea võimalus töötajate motiveerimiseks ja nende tulevikku panustamiseks, siin on palju kasutamata potentsiaali,“ ütles Kuusk.
Värskele uuringule vastanud eestlastest 49 protsenti peab tööandjapensioni eeliseks teiste boonuste ees tuleviku kindlustamist, 45 protsenti jaoks näitab see, et tööandja hoolib temast ja 33 protsendi jaoks suurendab see töötajate lojaalust.
Kuusk tõi välja, et tulevikus on prognoositava esimese samba pensioni suhe keskmisesse palka 30 protsenti ja kui teine sammas juurde lisada, siis jõuab pensioni suhe keskmisesse palka 40 protsendini. Samas peetakse arenenud maailmas väärikat äraelamist võimaldavaks pensioniks suurust, mille suhe keskmisesse palka on vähemalt 50 protsenti, kuid soovituslikult isegi 60–70 protsenti. „See tähendab, et tuleb juurde lisada kolmas sammas, kuhu inimene kogub kas ise või koostöös tööandjaga ehk kasutada seda sama tööandjapensionit,“ selgitas Kuusk.
Tööandjapensioni kaudu on tööandjatel suurepärane võimalus panustada oma töötajate tuleviku kindlustamisse ning töötajatele annab see hea võimaluse koguda tööandja abiga pensionilisa kolmandasse sambasse. Kuigi see võimalus on olemas, siis väga levinud see aga paraku Eestis veel pole.
Uuringu viis oktoobri lõpus kolmes Balti riigis läbi uuringufirma Norstat. Igas riigis küsitleti 1000 inimest.
