Kui 2012. aastal sai kõigist töötasu teenivatest inimestest ümbrikupalka 12 protsenti, siis 2013. aastal oli neid 11 protsenti, selgub instituudi uuringust. Samas on suurenenud 19 protsendini ümbrikupalga saajatest nende töötajate osakaal, kes said kogu oma sissetuleku illegaalselt. 2012. aastal oli neid 10 protsenti. Seetõttu on ümbrikupalga osakaal kasvanud keskmiselt 39 protsendile aastasest sissetulekust 2012. aasta 35 protsendilt.
Enim maksti varjatud töötasu ehitusvaldkonnas. Aastaga suurenes ümbrikupalka saanute hulgas ehituses töötanute osakaal 22 protsendilt 43 protsendile. Ümbrikupalkade maksmine on kasvanud aasta jooksul toitlustuses, mida märkis töökohana 14 protsenti ümbrikupalga saajatest (2012. aastal 2 protsenti). Kasvanud on ka põllumajandusettevõtetest ja majutusettevõtetest ümbrikupalka saanud töötajate osakaal. Vähenenud on ümbrikupalkade maksmine tööstusettevõtetes ja kaubandusettevõtetes.
Töötajatest kolm neljandikku ei poolda ümbrikupalkade maksmist. Kõige enam põhjendati vastuseisu sellega, et mitteametlik töösuhe jätab töötajad ilma ravi- ja pensionikindlustusest, samuti peetakse illegaalset töötasu ülekohtuseks ausate maksumaksjate ja ettevõtjate suhtes. Ümbrikupalku pooldas 2013. aastal 8 protsenti töötajatest. Võrreldes eelmise aastaga on ümbrikupalkade pooldajate osakaal jäänud samale tasemele.
Võrreldes eelmise aasta küsitlusega on suurenenud nende vastanute hulk, kes prognoosisid järgneva aasta jooksul ümbrikupalkade vähenemist. Nii arvas 22 protsenti töötajatest, et ümbrikupalkade maksmine 2014. aastal väheneb ja ümbrikupalkade laiemat levikut prognoosis 6 protsenti töötajatest.
