15.05.2024 Kolmapäev

Töötute arv suurenes

Statistikaameti andmetel tegi töötute arv tänavu esimeses kvartalis hüppe ülespoole, ületades ka koroonaaegse taseme. 

Töötute arv kasvas ühelt poolt hõive vähenemise, teisalt aga ka majanduslikult mitteaktiivsete inimeste arvelt.
Töötute arv kasvas ühelt poolt hõive vähenemise, teisalt aga ka majanduslikult mitteaktiivsete inimeste arvelt. Foto: pixabay

2024. aasta esimeses kvartalis oli töötuse määr 7,8 protsenti, tööhõive määr 68,4 protsenti ja tööjõus osalemise määr 74,2%.

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et töötuse näitajates toimus pärast eelmise aasta kõikumisi märgatav hüpe ülespoole. 

„Töötute arv oli tänavu esimeses kvartalis 58 900. Seda oli 19 800 inimese võrra rohkem kui aasta varem ja 4100 võrra rohkem kui 2023. aasta kõige kõrgema töötusega kolmandas kvartalis,“ ütles Vassiljeva ja lisas, et töötuse määr, mis näitab, kui suur osa majanduslikult aktiivsest rahvastikust ehk tööjõust on töötud, oli 7,8 protsenti ehk  2,5 protsendipunkti võrra kõrgem kui aasta varem ning küündis kõrgemale ka koroonakriisi aegsetest kõrgeimatest näitajatest.

Töötute arv kasvas ühelt poolt hõive vähenemise, teisalt aga ka majanduslikult mitteaktiivsete, näiteks pensionäride, õppurite ja koduste inimeste aktiveerumise arvelt. 

Analüütik selgitas, et hõivatute arv 693 300 oli 3300 võrra väiksem kui eelmise aasta esimeses kvartalis. „Tööhõive määr ehk tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastaste hulgas oli 68,4 protsenti ehk ühe protsendipunkti võrra väiksem kui aasta varem. Kõige rohkem vähenes palgatöötajate arv, samas kui ettevõtjana tegutsejaid tekkis juurde,“ ütles ta. 

Sektorite lõikes oli langus suurim tööstuses ja ehituses, seda nii palgatöötajate kui hõivatute seas üldiselt. Teenuste sektoris vähenes aastaga palgatöötajate arv, kuid üldine hõive näitas väikest kasvu. Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalanduse sektoris kasvasid nii üldine hõive kui ka palgatöötajate arv. 

Ehkki täis- ja osaajaga töötajate vahekord ei muutunud, kasvas nende palgatöötajate osatähtsus, kes töötavad osakoormusega, kuid sooviksid töötada ja teenida rohkem.

Majanduslikult mitteaktiivseid inimesi oli esimeses kvartali 6900 võrra vähem kui aasta varem. Mitteaktiivsete arv kasvas pisut õpinguealiste, 15–24-aastaste noorte seas, kuid vähenes märgatavalt 25–64-aastaste ehk kõige aktiivsemas tööeas olevate inimeste hulgas. Viimaste hulgas oli esimeses kvartalis mitteaktiivseid 10 400 inimest vähem kui aasta varem. Neist 7000 on nmehed ja 3400 naised. 

Tööjõus osalemise määr, mis näitab kui suur osa 15–74-aastastest inimestest kuulub tööjõu hulka, oli 74,2 protsenti ehk 0,9 protsendipunkti võrra kõrgem kui 2023. aasta esimeses kvartalis. „2024. aasta 1. jaanuari arvestuses kasvas Eesti tööealiste elanike arv 9600 inimese võrra. Seda pole küll nii palju kui aasta varasemas arvestuses, mil tööealiste hulka lisandus 25 600 inimest, kuid sõda Ukrainas on endiselt meie tööturgu mõjutamas,“ ütles Vassiljeva. 

Tööjõu-uuringu statistikas kajastuvad Eesti alalised elanikud, kes elavad või plaanivad elada Eestis vähemalt aasta või kauem. Tööjõu-uuringusse kaasatud ajutise kaitsega Ukraina sõjapõgenike arv on nende kohta hinnangute andmiseks liiga väike. Rohkem statistikat Eesti tööturul olevatest ukrainlastest leiab statistikaameti kiirstatistika valdkonnalehelt.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis, tööjõu valdkonnalehel ning statistikaameti ja sotsiaalministeeriumi tööturu rakenduses tooturg.stat.ee.

banner right tookuulutus

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255