„Käibe kasvu ootus puidutööstuses on selle aastal +5%, tööstuses keskmiselt +3%. Möödunud aastal ootasid tööstusettevõtted +5,2% müügikasvu, tegelik tulemus oli Statistikaameti info alusel +4,2%,“ selgitas Mait Kaup, Swedbanki puidutööstuse sektori juht.
Küsitlusest selgub, et peamiseks väljakutseks ekspordimahtude kasvatamisel puidutööstuses on muutlik välisnõudlus. Samal ajal otsivad ettevõtjad jätkuvalt uusi turgusid. Mait Kaup märkis, et iga neljas puidutööstusettevõte peab just Saksamaad kõige atraktiivsemaks turuks, iga viies soovib alustada müügiga Rootsis või Norras. „Samal ajal ootavad ettevõtted müügimahtude kasvu esmajoones olemasolevatelt eksporditurgudelt, kus küsitluses osalenute toodangust enamus – 72% - kaubaks läheb,“ sõnas Kaup.
Vaba tootmisvõimsus on puidutööstuses Eesti tööstuse madalaim. „Ilma täiendavate investeeringuteta suudavad puidutööstuse ettevõtted käivet kasvatada 16%. Peale 2015. aastal oodatava käibekasvu saavutamist langeb vaba tootmisressurss 10 protsendile. See on tase, mis ei võimalda enam kasvada – nii plaanibki 90% puidutööstusest sellel aastal uusi investeeringuid,“ rääkis Mait Kaup. „Keskmine investeeringute maht on kasvamas, 39% vastanutest investeerib enam kui pool miljonit eurot,“ lisas ta.
Tööstusettevõtete uuringust selgub, et tööjõupuudust tunnetatakse varasemast hulga teravamalt ning aastases võrdluses on tööjõupuudus kasvanud enim just puidutööstuses. Puidutööstuse sektorijuhi sõnul piirab tööjõupuudus iga teise ettevõtte arengut ning eelkõige on puudu spetsialistidest ja seadmete operaatoritest. „Puidutööstuse brutopalk on kasvanud keskmiselt 6,3% aastas ning on 3% kõrgem Eesti keskmisest palgatasemest. Seetõttu ilmselt hindavad juhid palgasurvet puidutööstuses keskmisest madalamaks, kuid ligikaudu pooled vastanutest plaanivad siiski ka 2015. aastal töötajate palka tõsta,“ selgitas Kaup.
Swedbank uuris tänavu kevadel ligi 300 Eesti tööstusettevõtte hinnanguid käibe ja tootmismahtude ning investeerimisplaanide osas.
