TRK 1140x140 ee gif
23.10.2019 Kolmapäev

Tööandjad: tegime ettepaneku 8-protsendiliseks alampalga tõusuks

Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuhi Arto Aasa sõnul tehti kolmapäeval Ametiühingute Keskliidule ettepanek tõsta järgmisest aastast varem kokkulepituga võrreldes alampalka protsendipunkti võrra kiiremini, 8 protsenti ehk ligikaudu 583 euroni.

"Tööandjate poolt tegime kolmapäeval veel uue pakkumise. Kui varasemalt oli 7 protsendi peal, siis pakkusime heas usus veel 8-protsendilist alampalga tõusu, mis on oluliselt kiirem kui keskmise palga tõus ja kordades kiirem kui tootlikkuse ja majanduse kasv," ütles Aas BNS-ile.

See tähendaks, et augustis tööandjate ja ametiühingute keskliitude kokkulepitud 578 euro asemel tõuseks alampalk järgmisel aastal ligikaudu 583,2 euroni.

"Ametiühingud kahjuks seda pakkumist vastu ei võtnud, ratsionaalselt on seda raske mõista, sest korra oleme juba 7 protsendi peal käed löönud, miks 8 protsenti nüüd ei kõlba? Eriti kontektsis, kus kõik värskemad majandusprognoosid on varasematest kehvemad ning majandus on jahtumas," lisas ta.

Seetõttu jäigi tööandjatele arusaamatuks, miks kolmapäeval kokkulepet ei sündinud. "Läheme tõepoolest riikliku lepitaja poole, äkki tema vahendusel tekib kokkuleppe koht," ütles Aas.

Tema sõnul räägivad ametiühingud kogu aeg nõudest, et alampalk ei peaks olema väiksem kui 40 protsenti prognoositavast keskmisest palgast, mis tähendaks kokkulepet vähemalt 600 euro tasemel, kuid sotsiaalpartnerite raamkokkuleppes on kokku kolm kriteeriumit.

Tunamullu leppisid tööandjad ja ametiühingud kokku läbirääkimiste raamistikus, mille kohaselt tuletatakse töötasu alammäär Eesti Panga prognoositavast tööviljakuse kahekordsest kasvust, kuid see ei või olla suurem kui kahekordne prognoositav reaalne majanduskasv ega väiksem kui 40 protsenti prognoositavast keskmisest palgast.

Majandusprognoosi ei pea arvestama, kui keskmine palk kasvab rohkem kui kaks korda kiiremini SKP reaalkasvust või kui majandus on neljandat kvartalit järjest langenud.

"Niigi oleme läbirääkimiste skaala ülemises otsas, mis on ametiühingutele soodsam. Jääb arusaamatuks, kui kaugele on neil siis huvi minna," ütles Aas.

Võimalus, et alampalga kokkulepet ei saavutata ka riikliku lepitaja ettepanekul, vaid selle otsustaks üle 20 aasta valitsus, oleks Aasa sõnul tavapäratu ja halb praktika. Nimelt on Keskerakond toetanud töötasu alammäära, mis moodustab minimaalselt 40 protsenti keskmisest prognoositavast brutokuupalgast ning pikemas plaanis peab erakond oluliseks, et alampalk moodustaks üle 60 protsendi mediaanpalgast.

"Loodame, et nii kaugele asi ei lähe. Selge on see, et poliitikutel on hästi lihtne ja populaarne võõrast raha jagada. Samal ajal kui riik ise ei suuda ametnikel, õpetajatel, politseinikel ja päästjatel palka järgmisel aastal tõsta," rääkis Aas, kes valiti kevadel Reformierakonna nimekirjas riigikokku, kuid loobus saadikukohast.

Riiklik lepitaja Meelis Virkebau ütles BNS-ile, et on alampalga kokkuleppe arengutega kursis vaid meedia vahendusel ning kummaltki sotsiaalpartnerilt pole tulnud avaldust töötüli menetluse alustamiseks.

"Kui see [avaldus] tuleb, siis tutvun nende materjalidega ning kohtun eraldi tööandjate ja ametiühingutega ning seejärel teen ühise lepituskoosoleku, mille ajaks on valmis ka omad ettepanekud kuidas kokkuleppele jõuda," ütles Virkebau.

Riiklik lepitaja loodab, et sotsiaalpartnerid saavutaksid ise kokkuleppe – olgu siis tema kaasabil või omavahel. "Ega need vahed nii suured pole, mis on ühe poole pakkumine ja teise poole nõudmine," ütles Virkebau.

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson ütles BNS-ile, et ühiskondlik ootus oleks alampalga kokkulepe sõlmida novembri lõpuks.

Ametiühingute keskliidu ja tööandjate keskliidu delegatsioonid jõudsid augusti lõpus kokkuleppele tõsta 2020. aastal alampalka 38 euro võrra kuus. Selle kava järgi oleks miinimumpalk alates 1. jaanuarist 578 eurot kuus ehk 3,44 eurot tunnis.

Praegu on Eestis kehtiv kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 540 eurot ja tunnitasu alammäär 3,21 eurot.

Üleriigilises alampalgas lepivad kokku sotsiaalpartnerid ehk kõigi Eesti tööandjate esindajana Eesti Tööandjate Keskliit ning töötajate esindajana Eesti Ametiühingute Keskliit.

Kui sotsiaalpartnerid riikliku lepitaja vahendusel kokkuleppele ei jõua, võib järgmise aasta töötasu alammäära otsustada üle 20 aasta valitsus.

Toetajad

Suno 365 logo 10  

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes