16.04.2020 Neljapäev

Tööandjad: nüüd on viimane aeg panna paika väljumiskava

Tööandjate keskliidu volikogu leiab, et Eesti meditsiinisektor on tervisekriisi haldamisega hästi toime tulnud, kuid nüüd on vaja kiirelt paika panna kriisist väljumise tegevusplaan.

Piirangute järkjärgulisel leevendamisel tuleks Arto Aasa hinnangul alustada kõige väiksema riskiga tegevustest ehk plaanilise ravi taastamisest kõikides raviasutustes, lasteaedade ja koolide töö taastamisest, tööjõu vaba liikumise võimaldamisest naaberriikidega, kaubanduskeskuste avamisest sarnaselt teiste kaubanduspindadega.
Piirangute järkjärgulisel leevendamisel tuleks Arto Aasa hinnangul alustada kõige väiksema riskiga tegevustest ehk plaanilise ravi taastamisest kõikides raviasutustes, lasteaedade ja koolide töö taastamisest, tööjõu vaba liikumise võimaldamisest naaberriikidega, kaubanduskeskuste avamisest sarnaselt teiste kaubanduspindadega. Foto: Pixabay

"Ajal, kui Euroopa Komisjon on andnud selged suunised kriisist väljumiseks ja teised riigid leevendavad järk-järgult piiranguid, näiteks Austria, Taani, Norra ja Tšehhi, et majandus saaks hakata taastuma, ei ole Eestis konkreetse tegevuskavani jõutud. Riik vajab piirangutest väljumise plaani, mis vaatab mitu kuud ette ning kus on selgelt paigas kõigi osapoolte rollid," ütles tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas. Tema sõnul tasub jagada kogemusi ja praktikaid ka naabritega, kes on kriisist väljumisel Eestist mitu sammu ees.

"Jagame riigijuhtide ja teadlaste muret inimeste tervise pärast. Samas on näha, et Eesti tervishoiusüsteem saab tänase olukorra ohjamise ja koroonaviirusse nakatunute raviga kenasti hakkama. See annab kindluse, et võime asuda piiranguid leevendama. Seejuures toetame lahendusi, mis võimaldab inimeste laiemat testimist, eelkõige viiruse vastaste antikehade tuvastamist. Teadmatus on üks halvimaid asju, mis külvab asjatult hirmu, ega lase eluga edasi minna," märkis ta.

"Jätkuvalt on oluline teema isikukaitsevahendite kättesaadavus. Kui meditsiini- ja toiduainetööstuses on see olnud tavapärane norm, siis nüüd laieneb see sisuliselt kogu kõigile. Me peame õppima elama koos viirusega ning maske vajavad lisaks eesliini töötajatele ka teised, eriti vanemaealised inimesed. Riigil võimalused kvaliteetset varustust hankida on kahtlemata suuremad, kui igal ettevõtjal eraldi," ütles Aas.

"Kui on olemas vajalikud kaitsevahendid, saab hakata taastuma ka majandus ning inimesed naasta samm-sammult oma tavapärasesse elurütmi. See on ülioluline, et meil ei järgneks tervisekriisile veelgi tõsisem sotsiaalne ja majanduslik kriis," ütles Aas. Eriolukorra venima jäädes kandub kriis edasi kõikidesse ettevõtlusharudesse, mis toob aasta teises pooles kaasa väga suure tööpuuduse kasvu ja majanduslanguse.

Eesti Pank on öelnud, et iga nädal täiendavaid piiranguid toob kaasa Eesti majanduse kahanemise 0,5 protsendi võrra ehk ühiskond kaotab piirangute tõttu 140 miljonit eurot nädalas. Selle kõrval on riigile tervikuna vajaliku testimisvõimekuse ja isikukaitsevahendite soetamise kulu peenraha. Rääkimata töö kaotanud perede toimetulekuraskustest, riigi saamata jäänud maksutuludest ning aina süvenevast majanduskriisist. Eesti inimesed on peagi väsimas piirangutest ja ka ettevõtjad vajavad riigilt positiivseid signaale," märkis Aas.

Piirangute järkjärgulisel leevendamisel tuleks Arto Aasa hinnangul alustada kõige väiksema riskiga tegevustest ehk plaanilise ravi taastamisest kõikides raviasutustes, lasteaedade ja koolide töö taastamisest, tööjõu vaba liikumise võimaldamisest naaberriikidega, kaubanduskeskuste avamisest sarnaselt teiste kaubanduspindadega.

Tööandjate keskliidu volikokku kuuluvad Eesti 30 olulise mõjuga ettevõtte omanikku ja tippjuhti, kes annavad tööd tuhandetele inimestele on olulised maksumaksjad ja eksportöörid.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes