Mullu juhtus 3384 tööõnnetust, mis teeb keskmiselt üheksa õnnetust päevas. Tööl kaotas elu 14 inimest, mis on neli enam kui 2023. aastal. Hukkunute seas oli 11 meest ja 3 naist vanuses 22 kuni 59 eluaastat.
Tööõnnetused ja terviseriskid
„Need ei ole lihtsalt numbrid – iga surma taga on lugu. Need inimesed olid kellegi lapsed, elukaaslased, emad, isad,“ ütles tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep. „Ükski inimene ei tohiks tööd tehes riskida oma eluga, ent see on kahjuks meie reaalsus.“
Surmaga lõppenud tööõnnetusi juhtus kõige enam ehitussektoris. Möödunud aastal juhtus ehituses 289 tööõnnetust, millest viis lõppes surmaga. Ehitus on siiani üks probleemsemaid sektoreid. Näiteks juhtus õnnetus, kus tõstukiga töötades polnud maapinnal kvalifitseeritud töötajat, kes oleks osanud hädaolukorras kiiresti tegutseda. Töötaja jäi poomtõstuki piirde ja sideme vahele kinni. Töökaaslased küll märkasid eluohtlikus seisundis kolleegi, aga puuduliku juhendamise tõttu tõstukit hädalangetada ei osanud. Seetõttu võttis töötaja päästmine liiga kaua aega ja õnnetus lõppes surmaga.
Tervise Arengu Instituudi tehtud uuringu põhjal haigestub Eestis hinnanguliselt 780 inimest aastas vähki töökeskkonnaga seotud põhjustel – paljud neist teadmatusest. „Sageli ei tea töötaja ega tööandja, et nende igapäevatöös kasutatavad ained on kantserogeensed. See teadmatus maksab lõpuks inimelusid,“ hoiatas Saarep.
Töövaidluskomisjonile laekunud 2411 avaldusest lausa 621 olid seotud välismaalastega. See tähendab, et iga neljas töövaidlus Eestis puudutab välistööjõudu.
„Välisriikidest pärit töötajad ei tea sageli oma õigusi, mistõttu on neid ka lihtsam ära kasutada,“ märkis Saarep. „Enim probleeme näeme valdkondades nagu ehitus, veondus ja laondus ning haldus- ja abitegevus.“
Peamisteks probleemideks nii eestlaste kui ka välismaalaste puhul on töötasu nõuded – töötaja teeb tööd, kuid töötasu ei saa. Oma osa mängib siin ka majanduse jahenemine, mistõttu sattusid paljud ettevõtted, eriti väiksemad ja keskmise suurusega firmad, rahalistesse raskustesse.
