20.05.2025 Teisipäev

Ehitussektori tööandjad hoiatavad kutseharidusreformi kahjude eest

Kaheksa juhtivat ehitusvaldkonna kutse- ja erialaliitu pöördusid haridus- ja teadusminister Kristina Kallase poole ühispöördumisega, milles väljendatakse tõsist muret kavandatava kutseharidusreformi mõju üle tööturule.
Ehitusettevõtjad leiavad, et kutseharidust saab reformida sisuliselt ja koostöös, mitte administratiivsete sundliitmiste ja üleüldiste nõuetega.
Ehitusettevõtjad leiavad, et kutseharidust saab reformida sisuliselt ja koostöös, mitte administratiivsete sundliitmiste ja üleüldiste nõuetega. Foto: RUP

Tööandjate hinnangul ei toeta mitmed kavandatavad meetmed sektori vajadusi ega aita tagada kvalifitseeritud tööjõu järelkasvu.

Nelja-aastane õpe ei lahenda kutsehariduse põhiprobleeme

Kõige kriitilisemaks peetakse üleminekut nelja-aastasele kutsekeskhariduse õppele. Ehitusettevõtjate sõnul pole senine kolmeaastane süsteem probleemide allikas – pigem takistab kvaliteetse hariduse omandamist see, et paljudel põhikooli lõpetajatel puuduvad vajalikud baasoskused. Pikem õppeaeg suurendaks tööandjate hinnangul katkestamiste arvu ning ei motiveeriks noori kutsekeskharidust valima.

„Sundviisil nelja-aastaseks muudetud õppekavad ei arvesta õppurite erinevate võimete ja eesmärkidega ning võivad viia kutsehariduse konkurentsivõime languseni,“ märgitakse pöördumises.

Tööstussektori esindajad soovitavad jätta kutsekoolidele ja valdkonna tööandjatele võimaluse otsustada kolme- või nelja-aastaste kavade rakendamise üle ühiselt.

Kutseharidusreformi edu eeldab koostööd, mitte administratiivseid ühendamisi

Teise olulise probleemina tuuakse välja Tallinna Ehituskooli planeeritav liitmine teiste kutsekoolidega üheks suureks IT- ja tehnikakolledžiks. Tööandjate sõnul on Tallinna Ehituskool Eestis ainus ehitusvaldkonnale spetsialiseerunud kutseõppeasutus, mille senine täitumus ja koolitustase on olnud kõrgel tasemel. Liitmise tulemusel kardetakse valdkondliku fookuse hajumist, bürokraatia kasvu ning sideme nõrgenemist tööandjate ja kooli vahel.

„Kutseharidust saab reformida sisuliselt ja koostöös, mitte administratiivsete sundliitmiste ja üleüldiste nõuetega,“ rõhutavad pöördumise koostajad.

Samuti juhitakse tähelepanu sellele, et ehitussektor annab Eestis tööd ligi 60 000 inimesele ning moodustab kuni 10 protsenti kogu majandusest. Sellise mõjuga otsuseid ei tohiks teha ilma sektori tööandjate otsese kaasamiseta.

Pöördumisele kirjutasid alla Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Taristuehituse Liit, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit, Eesti Puitmajaliit, Eesti Katuse ja Fassaadimeistrite Liit, Eesti Betooniühing, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit ja Viimistlusmaterjalide Paigaldajate ja Tarnijate Liit.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255