Valitsuse riigireformi käigus peab valitsussektori töötajate arv vähenema ligikaudu 1100 inimese võrra, neist 600 peaks tulema keskvalitsusest. Neljapäeval arutas valitsus kabinetis töötajate arvu vähendamiseks mõeldud tegevusi, mille üle vastavalt valitsuse tegevusprogrammi mustandile peaks valitsus otsuse langetama juba mais.
"Riigi ja Euroopa Liidu toetusi administreerivate ning vastavat poliitikat rakendavate asutuste dubleerimise vähendamine. Välisvahendite rakendussüsteemi tõhustamine seoses rakendusüksuste poolt administreeritavate rahaliste mahtude vähenemisega, milleks on rakendusüksuste arvu vähendamine ja muu," seisab valitsuse personalipoliitika memorandumis. Rakendusüksusteks on valitsuse määruse järgi SA Innove, EAS, tööturuamet, riigikantselei, PRIA, riigi infosüsteemide arenduskeskus, maanteeamet, tehnilise järelevalve amet, veeteede amet, KIK, sotsiaal- ja rahandusministeerium.
Töötajate arvu vähendamisel aga tuleb arvestada sellega, et kaitseväe koosseis hoopis kasvab aasta-aastalt 50 tegevteenistuja võrra, rahvastiku vananemise tõttu ei ole oodata, et väheneks tööjõu vajadus tervishoius ja sotsiaalkaitses. See tähendab, et töötajate arvu vähendamine peab tulema teiste tegevusvaldkondade arvelt, märgitakse memorandumi lisas.
Valitsemiskulude kärpimisel on koalitsioon arvestanud 18 miljoni euroga, seda juba alates tulevast aastast, mis tähendab, et töökohtade vähenemises tuleb juba tänavu kokku leppida. Kulude kokkuhoid on akuutsem veel, sest kevadine rahandusministeeriumi majandusprognoos ennustab lähiaastail maksude oodatust väiksemat laekumist. Seda möönab ka rahandusminister ise. "Praeguses olukorras, kus tulude-kulude tasakaal on paigast ära, tuleb kulude pool üle vaadata. Analüüsid näitavad, et täiendavaid ressursse on võimalik niimoodi leida ja juba 2016. aastaks," ütles neljapäeval BNS-ile rahandusminister Sven Sester.
Sesteri sõnul on suurim kokkuhoid võimalik saada töötajate vähendamisest, kuid analüüsid selles osas veel käivad. Ka lubas rahandusminister üle vaadata erinevate ministeeriumite halduskulud. Lisaks töötajate vähendamisele on Sesteri sõnul kokkuhoiu kohaks ka e-arved ja tugiteenuste tsentraliseerimine. Mõlema juhul on koalitsioonileppes kavatsetud kokku hoida 2,5 miljonit eurot.
"Riigireformi töö seisab kõik ees, praegu on paika pandud, et see esimeses etapis võiks mõju olla suurusjärgus 18 miljonit eurot. See omakorda jaguneb veel mitmeteks alaetappideks. Näiteks tugiteenuste tsentraliseerimine: kinnisvara üle andmine Riigi Kinnisvara AS-ile (RKAS) ja riigihangete keskne korraldamine annab võimaluse mastaabiefektile. Raamatupidamine ja teised teenused, mida riigi erinevad struktuurid vajavad, nende tsentraliseerimine peaks samuti rahaliselt eelarvepositsiooni toetama," rääkis Sester.
Reformide läbiviimiseks peaksid asutused memorandumi järgi taotlema raha struktuurifondidest endist. Seda saab teha Euroopa Sotsiaalfond (ESF) organisatsioonide võimekuse meetmest ja inimressursi arendamise meetmest. Mis puudutab palgapoliitikat, siis palgamuudatused peavad olema kooskõlas üldiste majandusnäitajate muutustega. Lisaks tekib asutustes täiendav sisemine ressurss seoses töötajate arvu vähendamisega, mistõttu täiendavaid vahendeid palgakasvuks esialgu ei planeerita, seisab memorandumis.
