11.08.2017 Reede

Soovin palgata välismaalast!

Katrin Sarap,  vandeadvokaat, partner
Katrin Sarap, vandeadvokaat, partner NJORD Advokaadibüroo
Lühiajalise töötamise registreerimine on mõnevõrra lihtsustunud.

„Selle sajandi võitjad on need, kes tööturu muutusteks valmis on,“  ütles president Kersti Kaljulaid äsjasel tööandjate aastakonverentsil Tuulelohe Lend 2017. See lause kannab endas sisukat ideed, et praegust töötajate ja tööandjate omavahelist õiguslikku suhet tuleb kahtlemata nüüdisajastada ning paindlikumaks muuta. Olemasolev suhe ei toimi eesmärgipäraselt eelkõige tööaja osas. Juba pikemat aega valitseb mitmes valdkonnas olukord, kus tööandjal ei ole võimalik leida kohalikku tööjõudu. Võimalus palgata töötajaid välismaalt on jaanuaris 2017 jõustunud välismaalaste seaduse muudatuste tõttu mõnevõrra lihtsustunud. Siinkohal toon välja olulisema.

Lühiajaline töötamine

Välisriigi kodaniku töölevõtmise eelduseks on elamisluba. Tööluba kui sellist välismaalaste seadus ette ei näe. Lühiajaline töötamine ilma elamisloata on lubatud siis, kui:

  • välismaalasel on Eestis viibimiseks seaduslik alus (teise Schengeni riigi elamisluba, viisa, viisavaba viibimise õigus);
  • välismaalase lühiajaline töötamine on Eestis registreeritud politsei- ja piirivalveametis.

Kui enne oli lühiajaline töötamine ilma elamisloata lubatud 12-kuulise perioodi jooksul kuus kuud, siis nüüd on seda ajavahemikku pikendatud üheksa kuuni. Töötamise periood ei pea olema järjestikune. Üheksast kuust pikem aeg on lubatud õpetajatele, õppejõududele, tippspetsialistidele, iduettevõtte personalile ja ettevõtjasiseselt lähetatud töötajale. Lühiajalist töötamist ei pea registreerima, kui töötamise kestus on kuni viis päeva 30 kalendripäeva jooksul.

Lühiajalise töötamise puhul tuleb töötajale üldjuhul maksta statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti keskmise brutokuupalga suurust tasu. Enne koosnes see summa Eesti keskmise töötasu ja koefitsiendi korrutisest. 2016. aasta IV kvartalis oli brutokuutöötasu 1182 eurot. Seega ei saa välismaalase palkamisel töölepingus kokku leppida Eesti keskmisest väiksemat töötasu. Töölepingu seaduse kohaselt on töötasu töö eest makstav tasu. Siinjuures tuleb esile tuua, et päevaraha ja puhkusetasu ei ole töötasu, mistõttu ei lähe need töötasu arvestusse. Seega saab kokkulepitava töötasuna käsitleda vaid töö eest makstavaid tasusid. Kui töötajaga on kokku lepitud töötasu keskmise töötasu koefitsiendiga, mis võib olla kõrgem kui keskmine töötasu kehtiva seaduse kohaselt, ei saa seaduse muudatusele tuginedes töötasu ühepoolselt vähendada.

Välismaalaste seadus annab võimaluse palgata välisriigist hooajatöölisi. Hooajalised tegevusalad on vabariigi valitsus sätestanud vastava määrusega. Näiteks kui tööandja vajab suvel või sügisel marjakorjajaid või majutusasutuse töötajaid, saab sellist tähtajalist töösuhet käsitleda hooajatööna.

Hooajatöölistele ei kohaldu Eesti keskmise brutotöötasu maksmise kohustus.

Välismaalane, kes on viimase viie aasta jooksul Eestis hooajatöödel töötanud, võib tööle asuda alates samast kalendripäevast, kui tööandja on tema lühiajalise Eestis töötamise registreerinud politsei- ja piirivalveametis.

Lühiajalise töötamise registreerimine on mõnevõrra lihtsustunud. Enam ei pea esitama erialast ettevalmistust ega deposiidi olemasolu tõendavat dokumenti (rendiettevõtte puhul). Vastavate nõuete täitmist kinnitab tööandja taotlust allkirjastades. Kui politsei- ja piirivalveametil tekib konkreetse taotlusega küsimusi, on neil õigus nõuda täiendavaid dokumente.

Olulise täiendusena tuleb märkida, et kui välismaalane on taotlenud ajutise viibimisaja jooksul oma viibimisaja pikendamist, on tema Eestis viibimine taotluse läbivaatamise ajal seaduslik.

Tähtajaline elamisluba töötamiseks

Tähtajalise elamisloaga töötamiseks antakse välismaalasele õigus viibida ja töötada Eestis registreeritud tööandja juures elamisloas määratud tingimustel.

Näide

Tähtajalise elamisloaga töötaja oli ettevõttes Uued Autod ametis autojuhina ja tema tööleping lõppes. Nüüd soovib ta asuda tööle ettevõttes Vanemad Autod samuti autojuhina, aga seda ta olemasoleva elamisloa alusel teha ei saa. Hoolimata samast ametikohast tuleb taotleda uus tähtajaline elamisluba. Samas võib see töötaja asuda senise tööandja juures tööle teisel ametikohal tingimusel, et muu elamisloas kindlaksmääratu ei muutu ning teisel kohal töötamiseks on nõutavad samad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded.

Töötamiseks antava tähtajalise elamisloa puhul on oluline Eesti Töötukassa eelnev luba. Vastava loa taotlemisel tuleb ära näidata, et konkreetset ametikohta ei ole võimalik täita sellele esitatavatele kvalifikatsiooni- ja kutsenõuetele vastava Eesti kodaniku, Euroopa Liidu kodaniku ega Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega. See eeldab, et enne loa taotlemist on tööandja püüdnud leida töötajaid Eestist ja seda tuleb loa taotlemisel tõendada. Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisel Töötukassa luba ei nõuta.

Sarnaselt lühiajalise töötamise registreerimise protseduuriga on lihtsustunud ka töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlemisega seotud asjaajamine.

Iduettevõtete erisused

Välismaalaste seaduse kohaselt on iduettevõte tegevust alustav Eestis registreeritud äriühingule kuuluv majandusüksus, mille eesmärk on sellise suure globaalse kasvupotentsiaaliga, innovaatilise ning korratava ärimudeli väljatöötamine ja käivitamine, mis aitab oluliselt kaasa Eesti ettevõtluskeskkonna arengule. Seaduse kohaselt võib viisa iduettevõtlusega tegelemiseks anda, kui välismaalase Eestis viibimine on seotud iduettevõtte loomise või siinse arendamisega. Iduettevõtlusega tegelemiseks võib välismaalasele anda lühiajalise või pikaajalise viisa. Siinkohal tuleb tähele panna, et lühiajalise töötamise registreerimisel ja töötamiseks elamisloa taotlemisel ei kohaldu Eesti keskmise töötasu maksmise nõue ning pole vaja Eesti Töötukassa luba. Soodustatud tingimustel elamisloa, viisa või lühiajalise töötamise registreerimise taotlemisel on vajalik ekspertkomisjoni kinnitus, et tegemist on tõesti iduettevõttega välismaalaste seaduse tähenduses. Lähitulevikus peaks selguma ekspertkomisjoni tegevuse praktika iduettevõtete kvalifitseerimisel.

KOKKUVÕTE

  • Enne oli lühiajaline töötamine ilma elamisloata lubatud 12-kuulise perioodi jooksul kuus kuud, siis nüüd on seda pikendatud üheksa kuuni.
  • Lühiajalise töötamise puhul tuleb töötajale üldjuhul maksta statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti keskmise brutokuupalga suurust tasu.
  • Hooajatöölistele ei kohaldu Eesti keskmise brutotöötasu maksmise kohustus.
  • Lihtsustunud on töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlemisega seotud asjaajamine.
  • Iduettevõtlusega seotud erisused ‒ ei kohaldu Eesti keskmise töötasu maksmise nõue ning pole vaja Eesti Töötukassa luba.





Toetajad

Suno 365 logo 10 Uku tarkvara

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes