Silmalihaste ülepinge
Kui lähitöö (lugemine, arvuti või nutiseadmega töötamine) on kestev ja puhkepausideta, võib tekkida silmalihaste ülepinge ehk akommodatsioonispasm. Pinges lihas ei suuda lõdvestuda, et peale intensiivset lähitööd selgelt kaugele näha. Sellise ülepinge tunnuseks võib olla udune nägemine kaugele, väsimus, peavalu.
Parim viis ennetada silmalihaste ülepinget ja vähendada lühinägevuse tekke riski või süvenemist on teha pause lähitöö ajal. Iga 20 minuti lähitöö järel peaks silmi lõõgastama, vaadates vähemalt kuue meetri kaugusele (näiteks aknast välja) vähemalt 20 sekundit.
Kuivad silmad
Teiseks põhjustab liigne arvutitöö silmade kuivust.
Inimene pilgutab ekraani vaadates umbes 60% vähem kui tavaliselt. Pilgutamine on vajalik silmapinna niisutamiseks. Kuivus põhjustab silmade ärritust: hõõrumis- ja kipitustunnet, valulikkust ning soodustab ka silmapõletike teket. Ebapiisav õhuniiskus toas, mis sageli kaasub talveperioodil keskküttega, süvendab silma kuivust.
Täiskasvanu peaks endale meelde tuletama teadlikku pilgutamist ekraaniga töötades, noorematel on ehk raskem selle peale mõelda, et silmi peab sagedamini pilgutama.
Puhka ja lisa pisaraid
Abi on kindlasti puhkepausidest. Võiks meeles pidada, et silmad väsivad liiga pikka aega ekraani ees olles ning vahepeal tuleks silmi puhata. Kaugele vaadates on ka pilgutamise sagedus normaalne ja silmapind niiske.
Ruumi õhuniiskust reguleerivad õhuniisutid on väga kasulikud kuivades ruumides, kus silmade ebamugavustunnet võib esineda ka puhkeajal.
Kui silmades püsib hõõrumistunne ja ebamugavus, võib proovida niisutavaid silmatilkasid. Sellised nn kunstpisarad on apteegis käsimüügis ning ei ole ohtlikud silmadele. Tihtilugu vajavad silmad niisutust palju kordi päevas. Kui silmad on põletikus – punetavad ja rähmavad – on aga vaja ravitilkasid, mida saab retseptiga väljastada perearst või silmaarst.
