Õiguskantsler juhtis riigikogu sotsiaalkomisjonile tehtud ettekandes tähelepanu, et parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalhartas on kokku lepitud, et kui inimene jääb töövõime kaotuse tõttu sissetulekuta, siis peab riik tagama talle sissetuleku, mis ei tohiks olla väiksem kui 50 protsenti leibkonnaliikme ekvivalentnetosissetuleku mediaanist.
„Kui inimene saab lisaks ka teisi toetusi, võib sobiv olla 40−50 protsendi suurune hüvitis. Kui hüvitis jääb alla 40 protsendi, siis ei saa seda mingil juhul lugeda piisavaks,” märkis õiguskantsler. Ta tõi välja, et ekvivalentnetosissetuleku mediaan oli 2021. aastal Eestis 14 826 eurot. „Töövõimetoetus moodustab sellest kõigest 37,1 protsenti. Kuigi arvutused on 2021. aasta kohta, pole põhjust arvata, et olukord on praegu oluliselt paranenud. See tähendab, et töövõimetoetuse päevamäära tuleks tõsta,” lisas õiguskantsler.
Toetuse päevamäär on püsinud Eestis muutumatuna alates 2016. aastast ja see on 11,25 eurot. Indekseeritult on see alates tänavu 1. aprillist 18,60 eurot, mis teeb puuduva töövõime korral keskmiselt 558 eurot kuus.
Eestis makstakse vähenenud töövõimega inimestele töövõimetoetust, mille suurust arvutades võetakse aluseks seadusega kehtestatud töövõimetoetuse päevamäär, mida indekseeritakse sarnaselt riikliku pensioniga.
