Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel aeglustus hõivatute arvu kasv II kvartalis 1,7%ni I kvartali 2,9%lt. Peamiselt suurenes just osaajaga töötavate inimeste arv. Töötajate arvu kasv ei saanud tagasihoidlikku majanduskasvu arvestades olla laiapõhjaline. Sellele viitavad ka Maksu- ja Tolliameti andmed, mille kohaselt oli kiirem deklareeritud töötajate arvu kasv just ekspordis edukates sektorites (nt puidutöötlemises) ning sisetarbimisele orienteeritud tegevusaladel nagu jaekaubandus ning majutus ja toitlustus. Samal ajal langes registreeritud töötajate arv põllumajanduses, energeetikas ning kinnisvara-alases tegevuses. Osaliselt võib statistikas avalduva hõive kasvu taga olla ettevõtetele eelmise aasta juulist kehtestatud töötajate registreerimise kohustus, mis aitab vähendada mitteametlikult töötavate inimeste arvu.
Lähikvartalitel võib oodata hõive kasvu edasist aeglustumist või isegi peatumist ning töötuse määra püsimist praegusel tasemel, sest taandub välja töötajate registri mõju ning suhteliselt madala majandusaktiivsuse tõttu väheneb vajadus täiendava tööjõu järele. Lisaks suurendab tööturu pingeid tööealise elanikkonna vähenemine ligikaudu kaheksa tuhande võrra aastas ning juba suhteliselt kõrgele tõusnud hõive määr ehk töötavate inimeste suhe tööealisse elanikkonda. Eesti viimase nelja kvartali hõive määr oli 64%, mis on oluliselt kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine 57,7%, kuid jääb veel alla Rootsile ja Hollandile, kus see on 65-66% juures. Nendes riikides on suurem osaajaga töötamine, mis Eestis ei ole eriti populaarne.
