07.03.2019 Neljapäev

Kõik vajalik töölähetuseks

Aule Kindsigo, konsultant.
Aule Kindsigo, konsultant. Kindsigo Konsultatsioonid

Töölähetus võib kesta ka üle 30 päeva, kui tööandja ja töötaja on selles kokkuleppele jõudnud.

Töölähetuseks loetakse töötaja ajutist tööülesannete täitmiseks eemal viibimist oma tavapärasest töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohast. Töölähetusega ei ole tegemist ja töölähetuse määrusega kehtestatud hüvitisi ega päevarahasid ei maksta, kui töötaja teeb sõite elukoha (ka kodukontor) ja töölepinguga määratud koha vahel.

 

 

 

 

 

Töölähetuse olemasolu

Töötajate lähetusse saatmine on reguleeritud:

Vastavalt TLS-i §-i 21 lõikele 2 ei või töölähetus kesta rohkem kui 30 päeva, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. Töötaja nõusolekut ei ole vaja, kui ta saadetakse lähetusse ajaks, mis ei ületa 30 päeva.

Ilma töötaja nõusolekuta ei tohi lähetada rasedalt töötajalt ja töötajat kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last. Alaealist töötajat saab lähetusse saata üksnes alaealise enda ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul.

Töölähetus võib kesta ka üle 30 päeva, kui tööandja ja töötaja on selles kokkuleppele jõudnud. Seega on poolte kokkuleppel pikem töölähetus võimalik. Oluline on hoopis veenduda, kas tegemist on üldse töölähetusega.
TLS-i §-i 20 kohaselt lepitakse töö tegemise koht kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega ja töölähetus on tööülesannete täitmine väljapool töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta (TLS § 21 lg 1).

Kui aga näiteks välismaal ongi töö tegemise koht, siis ei saa rääkida Eestist välismaale lähetamisega ja seega ei saa ka maksuvaba päevaraha maksta.

Kulude hüvitamine

Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse §-i 628 lõigetele 2–4. Töötaja ei pea neid kulutusi tegema oma töötasust. Päevaraha maksmine on reguleeritud eraldi.

Kõik töölähetusega seotud kulud (peale päevaraha) hüvitatakse töötajale kulu tõendava dokumendi alusel. Nendele kulutustele ei ole piirmäärasid kehtestatud.

Tavalised lähetuses tekkivad kuludokumendid on:

  • sõidupiletid,
  • hotelliarved,
  • tasud reisikindlustuse ja sidevahendite kasutamise eest jms.

Kulutuste hüvitamise aluseks peale algdokumentide on tööandja poolt enne lähetuse algust vormistatud lähetusse saatmise otsus, milles näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja välislähetuse päevaraha määrad.

Päevaraha

Tulumaksuseaduse §-i 13 lõike 3 punkti 1 kohaselt on alates 1. juunist 2016 välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta.

Minimaalne päevaraha määr on juba aastaid olnud 22,37 eurot, seega on tööandjal võimalus valida maksuvaba päevaraha määra vahel vahemikus 22,37 – 50 eurot päeva kohta. Samuti on võimalus vähendada päevaraha 70%, kui töötajale on lähetuses olles tagatud tasuta toitlustamine. Üle piirmäära tasutud päevaraha ei ole alates 2016. aastast enam käsitletav erisoodustusena, vaid tegemist on töötasuga, mis tuleb vastavalt maksustada ja deklareerida  vorm TSD lisal 1.

Välislähetuse päevaraha võib maksta juhul, kui välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb lähetatu töö tegemise koht. Seega ei ole võimalik maksta välislähetuse päevaraha, kui töötaja lähetatakse Valgast Valka või Narvast Ivangorodi, kuid saab hüvitada muud lähetusega kaasnevad kulud nagu sõidukulud, majutuskulud vms.

Samuti on välislähetuse päevaraha maksmisel ajalised piirangud lähetusse väljasõidu ja lähetusest saabumise ajale. Välislähetuse päevaraha saab maksta väljasõidu päeva eest ainult juhul, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21.00. Välisriigist saabumise päeva eest makstakse päevaraha juhul, kui sõiduk saabub välisriigist pärast kella 3.00. Seega kui lennuk saabub 00.30 siis selle uue päeva eest päevaraha maksta ei saa. Või kui näiteks laev Soome väljub õhtul 22.30 ei saa selle päeva eest maksuvabalt päevaraha maksta.

Olukorras, kus ühel päeval saabutakse välislähetusest ja samal päeval, tuleb juba minna uuele  välislähetusele, makstakse päevaraha ühekordse määra ulatuses.

Riigisiseste lähetuste puhul alates 1. juulist 2009 maksuvaba päevaraha maksta ei saa. Kui tööandja siiski töötajale väljamakse teeb ja nimetab seda päevarahaks, on maksustamise mõttes tegemist palgaga. Kui tööandja maksab kinni töötaja toitlustuse, on tegemist erisoodustusega.

Välisvaluutas tehtud kulutused

Peale päevaraha maksuvaba piirmäära suurendamise laiendati alates 2016. aastast ka võimalusi välisvaluutas tehtud kulutuste ümberarvestamiseks eurodesse. Kui varasemalt tuli ümberarvestus teha lähetuspäevale järgneval tööpäeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel, siis nüüd on sellele lisandunud kaks võimalust: aluseks võib võtta kas kuludokumendil märgitud kuupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi või lähtuda lähetatu tegelikult kantud kuludest. Tegelikke kulusid saab töötaja tõendada kas oma pangakonto väljavõttega või valuutavahetuse tšekiga, millel näha rahavahetuse kurss.

Sõiduato

Töö- või teenistuslähetusse saab peale bussi, rongi või lennuki sõita ka sõiduautoga. Seda nii tööandja kui töötaja isikliku sõiduautoga. Kui lähetusse sõidetakse tööandja sõiduautoga, siis on tekkinud kulud ettevõtluseks vajalikud kulud ja tavapäraste töösõitudega võrreldes mingit erisust maksustamisel ei ole.

Veidi keerulisem on töötaja isikliku sõiduauto lähetuskulude hüvitamine.

Isikliku sõiduauto hüvitamist töölähetusel reguleerivad kaks Vabariigi Valitsuse määrust: „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord” (määrus nr 164, 14.07.2006; RT I, 26.08.2014, 11) ja juba varem mainitud  määrus nr 110. Tööandja võib valida, kumb määrus sobib hüvitamiseks paremini, seega on antud vaba valik kasutada soovi korral töötajale soodsamat varianti.

Esimesel juhul ehk töösõitude hüvitamiseks (määrus nr 164) peab töötaja pidama isikliku sõiduautoga tehtud töösõitude kohta sõidupäevikut. Ilma sõidupäevikuta ei ole võimalik töösõite hüvitada. Sõidupäeviku järgi võib tööandja hüvitada kuni 30 senti kilomeetri eest, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kuu kohta.

Töölähetuse määruse nr 110 kohaselt hüvitatakse lähetuskuluna sõiduauto kasutamisega otseselt seotud ja täiendavalt tekkinud kulud, välja arvatud remondi- ja hoolduskulud. Seega saab kuludokumentide alusel hüvitada kütust, parkimist, teedemakse, laevapileteid, täiendavat kindlustust jms. Kütuse arvestusel tuleks lähtuda konkreetse sõiduauto kütusetarbimisest ja hüvitada mitte kogu summa, mis kütusetšekkidel näidatud, vaid ikka ainult see osa, mis lähetusel ära kulus.

Ühes kuus on tööandjal võimalik hüvitada töötajale isikliku sõiduauto kulusid ka mõlema määruse alusel, nii sõidupäevikuga kui ka kuludokumentidega. Loomulikult ei saa sama sõidu eest maksta topelt. Küll aga näiteks kui töötaja on osa kuust tööl ja täidab isikliku sõiduautoga tööülesandeid ning teise osa kuust on lähetuses, saab töösõidud hüvitada sõidupäeviku alusel (maksuvabalt mitte rohkem kui 335 eurot) ja lähetuse kulud kuludokumentidega (maksuvaba piirmäära ei ole, hüvitada saab kõik lähetuses tekkinud otsesed kulud).

Toetajad

Suno 365 logo 10 Uku tarkvara

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes