BusinessEurope’i peadirektori Markus J. Beyreri sõnul jagavad tööandjad parlamentide muret. „Euroopa Komisjoni soovitud muudatused tooks uut ebakindlust Euroopa majandustegevusse. Samuti avab see järjekordsed lahkarvamused Euroopa Liidu liikmesriikide seas,” sõnas Beyrer.
Euroopa tööandjate ühendus on seisukohal, et 1996. aasta töötajate lähetamise direktiiv koos 2014. aastal täiendavalt jõustunud EL-i direktiividega pakub vajaliku raamistiku, tagamaks teenuste vaba osutamine kogu Euroopa Liidus ning samal ajal kaitstes lähetatud tööjõudu.
Igal Euroopa Liidu riigi parlamendil on nn kollase kaardi võimalus, millega viidata, et EL-is algatatud eelnõu ei vasta subsidiaarsuse nõuetele. Kui kollase kaardi võimalust on kasutanud kolmandik riike, siis tuleb eelnõu uuesti läbi vaadata. Subsidiaarsuse põhimõte (ka lähimuspõhimõte) on EL-i üks peamisi printsiipe, mille kohaselt tuleb EL-i poliitilised otsused alati teha madalaimal võimalikul haldus- ja poliitilisel tasandil ning võimalikult lähedal kodanikele.
Nn lähetatud töötajate direktiivi muudatuste vastu olid ka riigikogu ja tööandjate keskliit. “Leiame, et kavandatud muudatustega pigem piiratakse, mitte ei suurendata teenuste ja tööjõu vaba liikumise põhimõtet. Puudub ka korralik mõjuanalüüs juba kehtiva direktiivi kohta, kuna selle täielik ülevõtmiskohustus on alles käesoleva aasta suvel," on avaldanud arvamust tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar.
Uue lähetatud töötajate direktiiviga soovitakse kogu Euroopa Liidus piirata lähetuse maksimaalset aega 24 kuuga ning sellest edasi kohaldada lähetatud töötaja osas sihtriigi tööõigust. Lähetatule tuleks maksta kõik sihtriigis töötamisega seotud palga osised ja kaasnevad tasud.
