- Rahulolu on kõige suurem Töötukassa toetusmeetmega;
- 2/3 vastanutest peavad vajalikuks toetusmeetmete jätkumist;
- Toetusmeetmed tuleb ette näha ka nendele ettevõtetele, kelleni koroonakriis jõuab hiljem.
Küsitlus näitas, et suurem osa vastanutest ei ole väga rahul riigipoolsete toetusmeetmetega. Veidi alla veerandi vastanutest on rahul koroonakriisi toetusmeetmetega, kusjuures väga rahul on vaid kolm protsenti vastanutest. Ettevõtted on üldiselt rahul töötukassa toetusega, kuid muude meetmete osas ollakse pigem rahulolematud. Ettevõtetelt laekus ka mitmeid ettepanekuid toetusmeetmete tingimuste muutmiseks.
Toetusmeetmetes on mitmeid probleeme
Vastajad tõid esile, et toetusmeetmed ei ole hästi sihitud. See tähendab, et toetusmeetmed ei ole suunatud ainult nendele ettevõtetele, kes said koroonakriisis väga tugevalt pihta, vaid toetust pakutakse ka ettevõtetele, kellele koroonakriis nii sügavat mõju ei jätnud. Lisaks toodi välja, et toetusmeetmed on liiga poliitilised. Riigile heideti ette ka seda, et osad toetusmeetmed on tehtud kiirustades ning puuduste ilmnemisel ei ole riik toetusmeetmete tingimusi muutnud. Rahulolematust valmistas ettevõtetele ka see, et mitmed toetusmeetmed avanesid suure viiteajaga.
Paljud vastajad tõstsid esile ka seda, et toetuste jagamisel puudub süsteemsus ning toetust antakse põhimõttel, et kes esimestena taotluse esitavad, need ka toetust saavad ning ülejäänud jäävad ilma. Samuti viitasid mitmed vastajad sellele, et toetusmeetmed ei taga võrdset kohtlemist. Mitmel sektoril, mis on koroonakriisist tugevalt mõjutatud, ei ole riik eraldi toetusmeetmeid ette näinud, näiteks meelelahutuse ja transpordi valdkond. Lisaks ei pruugi toetusmeetmeid jaguda nendele ettevõtetele, kelleni jõuavad kriisi mõjud hiljem. Ettevõtted on rahulolematud ka sellega, et toetuse saamine ei ole seotud varasemalt riigile tasutud tööjõumaksudega.
Samas oli ka vastajaid, kes andsid toetusmeetmetele positiivset tagasisidet. Positiivse poole pealt tõsteti esile seda, et riik reageeris kriisile osade toetusmeetmetega väga kiiresti, näiteks töötukassa töötasu hüvitis. Üks ettevõte kirjutas, et sai toetust ja sellest oli abi ning ta on riigile tänulik. Teine ettevõte vastas, et on alati korralik maksumaksja olnud ning sai nüüd EAS-lt toetust ning esimest korda on tal tunne, et teda väärtustatakse.
Rahulolu on kõige suurem Töötukassa toetusmeetmega
Veidi üle poole küsitlusele vastanud ettevõtetest on taotlenud Töötukassalt töötasu hüvitist. Küsitluse tulemused näitavad, et selle meetmega on ettevõtted kõige rohkem rahul. Ettevõtted tõid välja, et hüvitise taotlemine on kiire ja lihtne ning hüvitise saamise tingimused on üldjoontes head. Näiteks üks ettevõte kommenteeris, et Töötukassa meede on temale ainus mingitki leevendust pakkuv toetus.
Paljud vastajad olid seda meelt, et töötukassa hüvitise maksmise perioodi peaks pikendama. Näiteks võiks ettevõttel olla võimalik taotleda hüvitist kolme kuu eest kuue kuu jooksul. Sellise lahenduse korral saavad hüvitist taotleda ka need ettevõtted, kelleni jõuab kriis hilinemisega. Oli ka neid, kes leidsid, et pikendada tuleb ka kuude arvu, mille eest Töötukassa hüvitist maksab. Mitmed ettevõtted tõid välja ka selle, et hüvitise saamise kriteeriumid oleksid võinud olla rangemad ning siis oleks saanud tõsiselt hädas olevaid ettevõtteid ka pikema aja jooksul aidata. Näiteks esimese kolme kuu eest said Töötukassalt toetust taotleda ka ettevõtted, kelle käive ei vähenenud.
KredExi laenu- ja käendustingimusi tuleb leevendada
Küsitluse tulemused ning ka ettevõtete varasem tagasiside näitab, et ettevõtted ei ole väga rahul KredExi toetustmeetmete tingimustega. Ettevõtted peavad liiga suureks nii laenuintressi kui ka lepingutasusid. Lisaks valmistab muret see, et laenu või käenduse andmise otsuse vastuvõtmine võtab väga kaua aega. Paljud vastajad ei pea mõistlikuks ka seda, et KredEx nõuab isiklikku käendust.
Mitmed ettevõtted tegid ettepaneku, et KredEx võiks pakkuda käendust kõikidele ettevõtetele, kes suudavad tõendada, et nende käive on langenud seoses koroonaviirusega. Lisaks tehti ettepanek, et KredEx võiks pakkuda meetmeid ka olemasolevate laenude refinantseerimiseks.
9.06.2020 teatas KredEx, et langetas intressimäärasid ja leevendas tagastustingimusi.
2/3 peab vajalikuks toetusmeetmete jätkumist
Küsitlusele vastanud ettevõtted tõdesid, et riik peaks pakkuma täiendavaid meetmeid ettevõtete toetamiseks. Paljud ettevõtted tõid esile, et toetuse suurus peaks olema seotud riigile tasutud tööjõumaksudega ning võtma arvesse seda, kui palju on ettevõtte käive koroonakriisi tõttu langenud. Mitmed ettevõtted rõhutasid, et aidata tuleb üksnes neid ettevõtteid, kes on hädas just koroonakriisi tõttu, mitte muudel põhjustel. Toetust ei tuleks pakkuda ettevõtetele, kes olid juba enne koroonakriisi raskustes. Oluliseks peeti ka seda, et toetusmeetmed oleksid läbipaistvad.
Lisaks tõid vastajad välja, et toetusmeetmed tuleb ette näha ka nendele ettevõtetele, kelleni koroonakriis jõuab hiljem. Hädavajalik on tegeleda ka tööstuse konkurentsivõime küsimustega nii koroonaviiruse pandeemia järgses majanduslanguses kui pikaajalises võtmes, sest tagasilöögid tööstuses ja ekspordis hakkavad mõjutama nõudlust ülejäänud siseriiklikele teenustele.
Töötukaasa toetusmeetme pikendamise kõrval peetakse kõige olulisemaks KredExi laenukäenduse pakkumist, kuid senisest soodsamatel tingimustel.
