Tänapäeva inimeste esivanematele oli hirm väga selgelt defineeritud: külm talv võis tähendada hukku, niisamuti kui metsas või jahil kohatud loomad või muud elu kallale tikkuvad vaenlased, näiteks võõrad hõimud, pahaendelised rahvad.
Hirm ja ärevus
Nüüdisajal on hirmu mõiste aga paljuski segamini läinud ärevusega, mis on hirmule üsna sarnane tundeseisund.
Eristavaks faktoriks on ainult see, et hirm on oma kognitiivse sisu poolest võrdväärne reaalse välise ohuga (“kohtan metsas karu ja reageerin vastavalt”), ärevuse puhul on tegu hirmu tundega, kust reaalne oht puudub ja inimene saab mõningase mõtiskluse järel aru, et tema väliskeskkonnas teda päriselt ähvardavad tegurid puuduvad (“kardan karu, kuid tõenäosus, et ta päriselt vastu tuleb on nullilähedane”). Seega on...
